/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/08/28/69413t1h39ca.jpg)
Justiitsministeeriumi asekantsleri Heili Sepa sõnul Eesti pedofiilide registrit teha ei plaani, sest see hirmutab ja ohustab muuhulgas kiusajate lähisugulastest ohvreid.
Asekantsler: pedofiilide register tooks ohvritele kahju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Avalik register võib pärssida kannatanute soovi pöörduda õiguskaitseorganite poole, kui kurjategija on sugulane või lähedane isik,» rääkis Sepp Postimees.ee'le, lisades, et seksuaalkurjategijad ongi enamasti peretuttavad, sugulased või lapsehoidjad.
Osalt just sel põhjusel pole asekantsleri sõnul taolist registrit ükski ELi liikmesriik loonud.
«Ka on mitmed riigid leidnud, et selline andmebaas on vastuolus andmekaitse põhimõtetega ja nende riikide põhiseadustega.»
Sepa teada on taoline avalik register vaid USAs ning see on pälvinud hulgaliselt kriitikat.
«Avalikult kättesaadav info on diskrimineeriv ja raskendab isiku toimetulekut vabaduses, lihtsustab omakohut, näiteks on kättemaksuks tapetud isikuid seksuaalkurjategijate registrist pärinevatele andmetele tuginedes,» kirjeldas Sepp.
Lisaks on tema teada registrites sageli üleval vananenud või lausa vale info.
«Samuti on juhul, kui isik mõistetakse süüdi suguühenduses järeltulijaga, sageli võimalik ohvri identifitseerimine avaliku registri andmete kaudu, mis on kannatanute jaoks ebameeldiv tagajärg.»
Ta meenutas, et kuigi Eestis ei ole eraldi pedofiilide registrit, saavad lapsevanemad vastava päringu teha karistusregistrisse, kui neil õigustatud huvi on, ning lastega töötavad asutused peavad sellise päringu tegema, enne kui nad mõne inimese omale tööle võtavad.
Lisaks on Eestis ka kohtuotsused avalikud ja kohtulahendite register võrgus kättesaadav.
Pedofiilid pihtide vahel
- Lapse seaduslikul esindajal on õigus saada karistusregistrist teavet selle kohta, kas konkreetne isik on karistatud nn pedofiiliakuritegude eest. Selliseid päringuid pole karistusregistrile tehtud.
- Küll on paljud koolid, huviringid ja muud lasteasutused esitanud samasisulisi päringuid lastega tegelevaid inimesi tööle võttes. Alates 2007. aasta juulist on neid päringuid olnud ca 800.
- Praegu viibib Eesti vanglates 47 isikut, kes kannavad karistust alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest.
Allikad: justiitsministeerium, politseiamet