Jalgpall taandub ETVst laulupeoülekande ees

Kuu aega ETV ekraanil kestnud jalgpallimaraton peab väikese pausi laupäeval, mil vutifestivali pronksimängu asemel läheb eetrisse IX noorte laulu- ja tantsupeo rongkäik.

Laupäeval kell 13.55 läheb ETV kanalil eetrisse laulupeorongkäigu ülekanne ning seejärel kell 17 otseülekanne lauluväljakult. Jalgpalli maailmameistrivõistluste pronksimängu salvestust peavad vutisõbrad ootama kolmveerand kümneni õhtul.

ETV juhatuse esimees Ilmar Raag ütles, et sellise valiku tegemisel sai otsustavaks sündmuste olulisus Eestile. «Mitu eestlast jalgpalli maailmavõistlustel mängib?» küsis ta.

Veebruaris tingis suusaülekande eelistamise vabariigi aastapäeva vastuvõtule asjaolu, et siis esines võistlustel suurte kullalootustega Eesti sportlane.

Telepärane rongkäik

Raagi sõnul on ETV laulupeoülekannete traditsioon aastakümneid vana ning sai alguse niipea, kui kanal soetas liikuva ülekandebussi.

Samas möönis ta, et jalgpallimängu potentsiaalne auditoorium võib olla pisut suurem kui laulupeorongkäigu oma, arvestades sedagi, et tegu on vaid koolinoorte peoga. Tänavuste jalgpalliülekannete täpseid vaatajareitinguid ei ole veel kokku löödud.

Raag nentis, et ETV praegust olukorda arvestades on jalgpalliülekannete tegemine luksus. «Kui me oleksime ette teadnud, milliseks kujuneb tänavune eelarve, siis võibolla ei olekski me hakanud jalgpalli näitama,» mainis ta.

Vaja teist kanalit

Tänavusuvised ülekanded maksavad koos edastuskuludega kokku 6 miljonit krooni.

Laulu- ja tantsupeo lavastusrühma liige Aet Maatee lausus, et laupäevases rongkäigus osaleb 20 865 lauljat ja 7400 tantsijat, kes on peole saabunud kõigist Eesti maakondadest.

«Rongkäigu teleülekanne on minu arvates oluline, sest maakonnad saavad ennast selle abil tutvustada,» ütles Maatee.

Kõik maakonnad on ette valmistanud teksti, mida telediktor maakonna delegatsiooni esitlemiseks kasutab, samuti on plaanis iga maakonna esindajate seast välja kutsuda inimesi, keda saatejuhid intervjueerivad. Teleülekannet silmas pidades on tantsijad ja lauljad kujundanud ka oma kolonni väljanägemise.

«Ka laulu- ja tantsupeoliste kodustele on rongkäigu ülekanne oluline,» sõnas Maatee.

Nii laulupeolised kui vutisõbrad saaksid oma meelisüritusi otseülekandes jälgida siis, kui Eesti Televisioonil töötaks ka teine kanal.

«Eesti on selles suhtes Euroopa pops, et rahvuslikul televisioonil on vaid üks kanal,» tõdes Raag. «Kõik teised riigid on selle dilemma ammu lahendanud, sest ühiskonnas on huvigruppe tohutult palju ja ajaline ressurss on piiratud 24-tunnise ööpäevaga. Kõiki maitseid ei õnnestu selle sisse mahutada.»

Raagi sõnul suurendas ETV arengukava vastuvõtmine Riigikogus tema optimismi II programmi avamise võimalikkuse suhtes 2006. aastaks. Peamiselt põhikanali saadete kordamisega tegelev ETV II ei pruugi aga olla tava- ega isegi mitte digitaalprogramm, vaid võib levida kaablis ja internetis.