/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/05/16/41471t1hd8c5.jpg)
Paari Postimees.ee üleskutsele reageerinud lugeja hinnangul e-kohmaka ja paberimahuka asjaajamisega silma paistev kodakondsus- ja migratsiooniamet (KMA) lubab saada nelja aastaga valmis uue infosüsteemi.
Aegunud infosüsteem muudab KMA kohmakaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees.ee üleskutsele kirjeldada e-riigi kohmakust reageerinud lugeja Mall jutustas näiteks, kuidas välisriigi kodanikust Tartu Ülikooli õppejõud peab Eestis igal aastal uuesti elamisluba taotlema, kuigi töötab siin lepingu alusel viis aastat.
«Inimene peab igal aastal uuesti oma töölepingu ja muude dokumentidega minema migratsiooniametisse,» kirjutas Mall.
Muuhulgas otsib õppejõud migratsiooniameti kodulehelt üles vormid, mis on seal antud PDF-formaadis, täidab need arvutis ja prindib välja.
«Täidetud ja allkirjastatud vormidega sõidab inimene migratsiooniametisse, kus ametnik võtab need paberkandjal vormid ükshaaval ette ja hakkab samu andmeid omakorda arvutisse sisestama.»
Inimene peab Malli sõnul seejärel kannatlikult ootama, kuni ametnik andmeid sisestab.
«Siis prindib ametnik vormid omakorda välja ja annab inimesele allkirjastamiseks. Siis öeldakse taotlejale, et dokumentatsioon saadetakse Tallinna (tavalise postiga) ja et eks siis näeb, mis saab. Ja nii igal aastal,» kirjutas Mall.
Tema hinnangul on migratsiooniamet e-riigist väga kaugel ning taoline kohmakus kahjustab Eesti mainet. «Kui selline tobe paberimajandus ei peleta arenenud e-riikide kodanikke Eestist lausa minema, siis vähemasti jätab halva mulje,» leidis ta.
Mugavam süsteem on tulekul
KMA pressiesindaja Maimo-Lii Paloveer nõustus, et asutuse infosüsteem vajab täies mahus uuendamist, võimaldamaks senisest laiemat digitaalset taotlemist.
«Eelkõige vajame uut infosüsteemi, mis oma jõudluselt võimaldaks digitaalsete teenuste laiendamist. Tegemist on väga suure infosüsteemiga ja koos analüüsietapiga on selle arendus planeeritud 4-aastasele perspektiivile.»
Ta lisas, et KMA tegeleb väga paljude küsimustega ning tehtavad otsused on kaalukad - riigile eelkõige isiku õige tuvastamise ja tema õigusliku staatuse määratlemise seisukohast
«Seetõttu on lisatavate-küsitavate dokumentide ring mahukas ja põhjalik. Lisandunud on ka sõrmejälgede hõive.»
Seadused soosivad kohmakust
Konkreetselt Malli kirjeldatud juhtumit kommenteerides viitas Paloveer praegu kehtivates seadustes esitatud nõuetele, mis eeldavad kohalkäimist-printimist-paberimäärimist.
Küll aga tõi ta välja kaks asjaolu, mis võimaldaksid kõnealuse välismaalase vaeva vähendada.
Näiteks võib taotleja tema sõnul saata tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse KMA-le posti teel.
Teiseks tohib Paloveeri andmetel mitmeid tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlusele lisatavaid dokumente esitada KMA-le digitaalselt allkirjastatuna.
Tegelikult saab rutem
Tema sõnul on tegelikult inimesel elamisloa taotluse esitamiseks KMA-le valida, kas minna klienditeenindusse eelnevalt täidetud ankeetide ja lisadokumentidega või pöörduda sinna, kaasas lisadokumendid, ja täita ankeet kohapeal.
«Eelnevalt inimese täidetud ja allkirjastatud ankeetide esitamisel puudub vajadus uuesti samasisulisi ankeete täita ja allkirjastada.»
Klienditeenindaja sisestab siis esitatud taotluse infosüsteemi ning väljastab isikule teatise taotluse menetlusse võtmise kohta.
Seda, miks dokument järgmise etapina posti teel Tallinna saadetakse, põhjendas Paloveer turvalisusega - KMA volitatud kuller toimetab taotlused Tallinna selleks ettenähtud turvakotis, tagades nii isikuandmete turvalisuse.
«Ametnik lähtub taotluse menetlemisel isiku allkirjastatud taotlusankeedil märgitud andmetest. Sellest tulenevalt on tarvilik taotluse edastamine ka paberkandjal otsust tegevale ametnikule,» selgitas ta materjalide pealinna saatmise vajalikkust.
Välismaalasi peab kontrollima
Seda, miks peab antud välismaalane igal aastal samu dokumente uuesti esitama, põhjendas Paloveer õigusaktides esitatud nõuetega ja kontrollimisvajadusega.
«Dokumentide esitamise nõue tagab KMA-le võimaluse kontrollida, et välismaalane vastab jätkuvalt välismaalaste seaduses sätestatud elamisloa saamise tingimustele.»
KMA ei ole istunud siiski viimastel aastatel e-lahenduste arendamisel käed rüpes. Paloveer meenutas, et Eesti liitus hiljuti Schengeni infosüsteemiga, rakendati biomeetriline reisidokument (näo- ja sõrmejäljekujutis) ning 2010. aastal liidestub Eesti Euroopa viisainformatsioonisüsteemiga.