Uue või renoveeritud hoone kasutamisel ilmnevad suured soojakaod, konstruktsiooni niiskuskahjustused ning sellega kaasnev ebatervislik siseõhk on paljudel juhtudel tingitud soojustustoodete oskamatust valikust ja paigaldamisest.
Välisseina sobib paksem mineraalvill kui siseseina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitustarvete kaupluses soojustustoodete hulgast valikuid tehes lähtutakse tihti vaid materjali soetusmaksumusest. Sellised valikud võivad aga mõne aja möödudes suurte ümberehituskulude ja ebakvaliteetse elukeskkonna näol hoone kasutajale kibeda pettumuse valmistada.
Ebameeldivuste vältimiseks tuleb igal ehitajal ja tellijal teada mõningaid soojustustoodete paigaldamise ehitusfüüsikalisi tingimusi.
Külmasildu kulukas täita
Välisseinte soojustamisel annavad parima efekti mineraalvillad tihedusega alates 17 kg/m3. Seina paigutatud alla 17 kg/m3 tihedusega «kergvill» võib sõltuvalt seina välispinna faktuurist aja jooksul vajuda, tekitades seina ülaosas külmasillad, mida on hiljem väga kulukas täita, sest sein tuleb lõhkuda.
Lisaks hakkab välisseina paigutatud kergvilla sees õhk soojemal poolel tõusma ja külmemal langema, mistõttu jahtub ka soojustatud seina sisepind.
Kasutades hoone välisseinas kergvilla, maksame poes küll tema eest vähem, aga vajaliku soojapidavuse saavutamiseks peame kavandama soojustuskihi vastavalt paksemana.
Kivimajale ei sobi
Puu- ja kivimaja nõuavad soojustamisel erinevat lähenemist. Soojustuse tõhusa paigaldamise tingimused määrab paljuski, kas tegemist on kivi- või puithoonega. Kivimaja seestpoolt soojustamisega on seotud suured riskid, sest talvel võib seina külma sisepinna ja soojustuse vahele tekkida veeauru kondensaat.
Märgudes kahanevad mineraalvillade jt selliste materjalide soojapidavuse omadused ning ruumis võivad hakata vohama tervistkahjustavad mikroobid ja bakterid.
Äärmisel vajadusel võiks kivimaja sisepinda täiendavalt soojustada vahtpolüuretaaniga. Sellisel juhul on määrav soojustusmaterjali paigaldus, mis ei võimaldaks sooja ja niiske siseõhu jõudmist välispiirde müüritise külma sisepinnani.
Korralikust soojustuse paigaldamisest hoolimata võib aja jooksul hoone konstruktsioonide ebaühtlasel vajumisel või näiteks seintesse elektriinstallatsiooni paigaldamisel esialgne aurutihedus kaduda ning ruumi siseõhk jõuab ikkagi koos kondensaadi tekke ohuga madalatemperatuurilise tarindini.
Puithoonet võib enamasti soojustada nii seest- kui väljastpoolt. Kuid ka puumajade juures varitsevad mõningad ohud. Kui puumaja on väljastpoolt kaetud aurutõkkekilega, võib seestpoolt soojustamine samuti niiskuskahjustusteni viia.
Kaido Hääl, Lennart Sasi
majandus@postimees.ee
Professor Kaido Hääl on TTÜ keskkonnatehnika instituudi direktor ja Lennart Sasi TTÜ ehitiste projekteerimise instituudi dotsent