/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2009/11/17/268206t1h949c.jpg)
Sotsiaalministeerium ei kavatse esialgu välja kuulutada gripiepideemiat, sest ülemiste hingamisteede viirushaigusesse nakatunute arv ei ole Eestis niivõrd kriitiline.
Ministeerium gripiepideemiat välja ei kuuluta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete juht Iiris Saluri ütles, et haigestumiste üldarv ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse eelmisel nädalal küll kasvas, kuid mitte sedavõrd, et peaks välja kuulutama epideemia.
Epideemia väljakuulutamise vajalikkust hinnatakse taas järgmisel esmaspäeval, kui tulevad selle nädala kokkuvõtted.
Saluri märkis, et toetudes varasemate aastate kogemusele gripilaine järgimisel, võib öelda, et kui peatselt ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv langema ei hakka, siis ta vähemalt stabiliseerub.
Kui kahel varasemal nädalal kasvas arsti poole pöördunute arv tervisekaitseinspektsiooni andmetel 60 protsendi võrra, siis möödunud nädalal suurenes haigestunute arv eelneva nädalaga võrreldes 37 protsenti.
Inspektsiooni hinnangul võib seda lugeda hooajalisele haigestumise tõusule tavapäraseks näitajaks.
Esialgsete andmete põhjal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu eelmisel nädalal arstide poole veidi üle 13 000 inimese, neist rohkem kui pooled olid lapsed.
Varasemate aastate kõrgemad näitajad jäävad 2006.-2007. aasta gripihooaega, mil arsti poole pöördunute arv ühes nädalas ületas 15 000 piiri, 2001. aastal oli arsti poole pöördunuid ühes nädalas koguni kuni 20 000.
Epideemia väljakuulutamine oleks tähendanud näiteks soovitusi massiürituste ärajätmiseks ja koolide töö peatamiseks. Epideemia kuulutatakse välja, kui gripiviirustesse haigestumine ületab pooleteise kordselt tavapärast hooajalist haigestumist, mis on talviti meil alati kõrge.