Vanemuine viis pealinna sära ja sügavaid tundeid

Publik tänas lillerohke lõpuaplausiga nii soliste eesotsas Eva Peróni osatäitja Maarja-Liis Ilusa (paremalt) ja Che rolli eten­­danud Vaiko Eplikuga kui ka koori ja tantsurühma ning lavastaja Georg Malviust (esiplaanil vasakul). Foto: Mihkel Maripuu

Muusikalis Eva Peró­­nist leidub kütkestavaid rütme ja kauneid viise, mis heas lavastuses tekitavad laias valikus tundeid. Solarises esietendunud Vanemuise «Evita» kutsus esile naeratusi, pisaraid ja muidki tundeväljendusi.

Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice´i muusikal argentiinlaste omaaegsest ebajumalannast Eva Perónist ehk Evitast on kord juba Vanemuisel vaatajate ette toodud. Suvel 2002 vabaõhuetendusena Tartu raeplatsil. Lavastaja oli Tiit Ojasoo, nimiosas Siiri Sisask.

Reedel Solarises esimest korda vaatajate ette tulnud «Evita» ning seitsme aasta tagune «Evita» on kaks täiesti erinevat asja, nagu märkis Vanemuise juht ja ühtlasi nii toonase kui ka seekordse lavastuse produtsent Paavo Nõgene.

Georg Malviuse lavastus toob esile Eva Peróni (Maarja-Liis Ilus) ja Juan Peróni (Marko Matvere) armastuse. Eriti kaunis on kirglik stseen, kus pea-osalistele sekundeerivad tangoga balletisolistid Rita Dolgihh ja Jonathan Ammerlaan.

Kaunis Evita armastas ka oma rahvast ning suutis rahvagi ennast armastama panna, nagu on lavastuses meeldejäävalt välja mängitud.

Pisara toob silmanurka Evita heategevuslik külaskäik lastehaiglasse, kus talle esitab oma palve karguga poiss (esi-etendusel 10-aastane Karl Aleksander Sirp).

Väga palju tuleb «Evitas» laval olla Che osas Vaiko Eplikul, kes ei ole pelgalt sündmuste ümberjutustaja, vaid suudab kehastuda mässumeelseks opositsionääriks.

Lavastuse muusikajuhi Tarmo Leinatamme dirigeeritud orkester koos bändiga oli esi-etenduses laitmatu. Solarisesse ehitatud kontserdimaja saali akustika aitas kaasa, nii et oma 140 hooaja jooksul esimese esietenduse pealinnas teinud Vanemuise lavastusest kandus kõik kenasti ka tagumistesse ridadesse ja mõlemale rõdule.

Arvamus