Ülikoolid mures õpetajakoolituse pärast

Tartu abituriendid Merike Kangro ja Gerli Odrusk nimetavad haridusministeeriumi sekeldusi koolitustellimuse ümber sigaduseks õpilaste suhtes Sel nädalal räägivad ülikoolid haridusministeeriumiga läbi riigi raha eest õppima asuvate tudengite arvu üle, hinnates suuremateks valupunktideks õpetajakoolituse ja magistri- ning doktoriõppe vastuvõttu. Juhtkiri: Maagilised arvud Ülikoolid hindavad hilinemist absurdiks Ülikoolide sisseastumiseksamid võivad edasi lükkuda

«Kõige suuremad lahkarvamused on õpetajakoolituse kohtadega,» nentis haridusministeeriumi kõrghariduse talituse juhataja Heli Aru, ja kinnitas, et elu sunnib tõesti õpetajakoolitusse võetavate tudengite arvu kahandama.

Kõrghariduse talituse peaekspert Tiia Kurvits nentis, et kooliõpilaste arv järjest kahaneb ning samuti tuleb praegu noori õpetajaid koolidesse rohkem juurde, kui vanemaealisi pensionile läheb.

Esialgse plaani järgi tasub riik sügisest 668 tulevase põhikooli- või gümnaasiumiõpetaja õpingute eest, eelmisel aastal maksis aga 726 tudengi eest.

Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) rektor Mati Heidmets nentis, et riigi väljapakutud tulevaste õpetajate tellimus üllatab teda, samuti see, et Tartu Ülikooli (TÜ) õpetajakoolituse tellimus on TPÜst suurem.

Riigitellimuse projekti järgi telliks riik TÜ-lt õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse valdkonnas 342 õppekohta TPÜ 294 kõrval. Kurvitsa sõnul on arvutuste aluseks siiski mulluse vastuvõtu jaotus.

Nelja doktori asemel üks

TÜ kuulutas vastuvõtuarvud ühepoolselt välja juba 16. mail, kuna ei soovinud abituriente riigitellimuse hilinemise pärast kauem teadmatuses hoida.

Õppeprorektor Volli Kalm nentis, et peamiselt läksid nende arvutused riigi omadest lahku just õpetajakoolituse osas.

Näiteks lubas ülikool pakkuda täiendkoolitust 110 töötavale õpetajale, riik pakkus välja aga 100 kohta. Õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse doktoriõppe kohti pakkus riik ülikooli soovitud nelja asemel vaid ühe. «Aga bakalaureuseõppes on ministeerium meist üldnumbriga isegi ees,» lisas Kalm.

TÜ ise lubas bakalaureuseõppesse vastu võtta vähemalt 1330 tudengit, ministeerium pakkus esialgses projektis välja 955 magistrina lõpetava tudengi tellimuse, mis tähendab umbes 1,5 korda suurema arvu ehk 1433 tudengi vastuvõttu.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) õppeprorektor Jakob Kübarsepp nentis, et nemad saatsid Tartusse haridusministeeriumi poole teele neli lehekülge ettepanekuid, kuidas TTÜ koolitustellimuse projekti muuta.

Kübarsepp tõi esile, et mitmete riigi poolt prioriteetseteks nimetatud erialade vastuvõtt ei ole praktiliselt kasvanud.

Kübarsepp tõi näiteks, et TTÜ tehnikaerialadel võis eelmisel sügisel riigi raha eest õppima asuda 310, nüüdse esialgse kava järgi aga 318 tudengit ehk vaid kahe ja poole protsendi jagu rohkem.

Kübarsepp rääkis, et TTÜ polnud rahul ka esialgse pakkumisega doktoriõppe kohtadele, mida oleks 46, ühe võrra rohkem kui mullu. Lisaks ei pakkunud riik välja mitte ühegi majandusdoktorandi õpetamist TTÜs.

Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) õppeprorektor Hugo Roostalu rääkis, et neile valmistavad tellimuse projekti juures tuska eeskätt magistri- ja doktoriõppe arvud.

Mulluse 64 magistrandi asemel pakkus riik 58 ning 25 doktorandi asemel 20 koolitamist. Roostalu nentis, et üle riigi jääb doktorantide tellimus mullusega samale tasemele, neil aga väheneb viiendiku võrra.

Aru haridusministeeriumist täpsustas, et veterinaariadoktorantide õppekohti peaks siiski välismaal lisanduma ning et need ei kajastu koduses koolitustellimuses.

Ka Eesti Muusikaakadeemia õppe- ja teadusprorektor Andres Pung märkis, et nende tähelepanu äratas riigi pakutud projektis eeskätt oodatust väiksem tellimus senise nn 4+2 süsteemi järgi käivasse magistriõppesse. Sellisesse magistriõppesse lähevad kõik kuni eelmise sügiseni ülikooli astunud noored.

Mure magistrite pärast

Mulluse 27 magistrandi asemel käis riik välja pakkumise 22 magistri õpetamiseks.

Pung lisas, et küsimusi tekitab ka see, kas lähtus riik koolitustellimuse kava koostamisel ehk liiga suuresti eelmise aasta tellimusest, sest seoses 3+2 õppe algusega tuleb kasutusele täiesti uus süsteem.

Alates sellest sügisest kestab bakalaureuseõpe senise nelja aasta asemel enamasti kolm aastat. Samuti tellib riik ülikoolidelt igal aastal teatud arvu magistrikraadiga lõpetajaid, lubades selle arvu saavutamiseks vastu võtta 1,5 korda rohkem bakalaureusi.

Ministeerium saatis riikliku koolitustellimuse projekti ülikoolidele laiali 17. mail, paari kuu jagu hiljem kui mullu.

Sel nädalal sõidavad kõigi avalik-õiguslike ülikoolide esindajad Tartusse Munga tänavale haridusministeeriumi, et arutada oma muudatusettepanekuid, mille nad eelmisel nädalal juba kirjalikult ministeeriumi poole teele panid.

Riik vähendab vastuvõttu

Esialgse riigitellimuse kava järgi jäävad mullustega sarnaseks nii bakalaureuse- kui ka doktoriõppesse minejate arvud. Tänavuste bakalaureuste magistriõpe võib langeda 785 vastuvõetava pealt 750-le.

Tellimuse kava aastal 2002

Ülikool 3+2 4+2 ehk doktori-

magistri- nn vanasse õppesse

õppesse* magistri-

õppesse

Tartu Ülikool 955 (1433) 390 151

Tallinna Tehnikaülikool 680 (1020) 169 46

Tallinna Pedagoogikaülikool 403 (605) 82 18

Eesti Põllumajandusülikool 244 (337) 58 20

Eesti Kunstiakadeemia 70 (105) 29 2

Eesti Muusikaakadeemia 67 (101) 22 3

Kokku 2419 (3601) 750 240

Sulgudesse on märgitud bakalaureuseõppesse astujad.

Riik tellib ülikoolidelt magistreid, kes peaks lõpetama ülikooli viie aasta pärast. Jättes kõrvale mõned erandlikud erialad, võtab ülikool iga 3+2-magistri kohta vastu 1,5 korda rohkem bakalaureuseõppesse astujaid.

Tellimus aastal 2001

Ülikool bakalaureuse- magistri- doktori-

+ diplomi- õppesse õppesse

õppesse**

Tartu Ülikool 1360 402 144

Tallinna Tehnikaülikool 1020 176 45

Tallinna Pedagoogikaülikool 671 86 21

Eesti Põllumajandusülikool 340 64 25

Eesti Kunstiakadeemia 99 30 2

Eesti Muusikaakadeemia 94 27 3

Kokku 3584 785 240

** Vastavalt kõrgharidusreformile läks enamik mulluseid diplomiõppe erialasid üle bakalaureuseõppe alla. Selle ja teistegi õppekavade ümberjaotamise pärast ei saa 2001. ja 2002. aasta vastuvõtuarve otse võrrelda.

Allikad: haridusministeerium, TÜ, EPMÜ, EKA, EMA, TPÜ, TTÜ, PM