Samal ajal kui USA valitsus survestab Eestit mäletama ja uurima senisest rohkem juutide massihävitamist natsi-Saksamaa poolt, on hinnang Nõukogude režiimi siinsetele kuritegudele Eesti-Vene omavaheliste suhete küsimus, selgus USA asevälisministri abi Heather Conley pressikonverentsil.
Holokausti mäletamine tõuseb Eesti-USA suhteid mõjutama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei kommenteeri Eesti ja Venemaa kahepoolseid suhteid,» vastas Conley eile õhtul digitaalsel videokonverentsil küsimusele, kas Venemaa peaks vabandama Balti riikide ees, nii nagu president Lennart Meri vabandas 1994. aastal juudi rahva ees.
Põhjamaade ja Balti riikide spetsialist Conley istus Tallinnast 6964 km kaugusel Washingtonis, USA Riigidepartemangu heledate seintega ruumis kaamera ees ja selgitas siinsetele ajakirjanikele, miks tema riigi suursaadik Joseph M. De Thomas esines eelmisel päeval avaldusega, et Eesti vaikib holokaustist.
«See on artikkel, mida iga meie suursaadik oleks võinud kirjutada ükskõik millises NATO kandidaatriigis,» ütles Conley. Ta nimetas juhuslikuks, et DeThomase artikkel ilmus samal päeval, kui Roomas loodi NATO-Venemaa uus nõukogu. «See on küsimus, mida me arutame paljude riikidega, Eesti ei ole siin erandiks.»
Nimekirja pole
Küll aga kinnitas Conley USA Tallinna saatkonnas monitori ette kogunenud ajakirjanike ees õigeks välispoliitika instituudi direktori Andres Kasekampi väite, et holokausti teema on oluline NATO laienemist otsustavatele Ühendriikide poliitikutele: «Seda jälgib tähelepanelikult, väga tähelepanelikult ka USA Kongress.»
Conley kordas kõiki suursaadik DeThomase soovitusi Eesti valitsusele: tuleb kehtestada holokausti mälestamise päev Yom Hashoah, koolides tuleb senisest suuremas mahus õpetada holokausti ajalugu ja tuleb jälitada Saksa okupatsiooni aastail 1941-1944 inimsusvastaste kuritegudega seotud isikuid.
«Me loodame teha Eesti valitsusega tugevat koostööd iga käsiloleva juhtumi puhul, mis puudutab natsikurjategijaid,» rõhutas Conley. Kas USA valitsusel on nimekiri võimalikest sõjakurjategijatest Eestis? «Mul ei ole kommentaare sellele küsimusele,» vastas Conley.
Kaitsepolitsei on korduvalt teatanud, et neil puuduvad andmed siinsete elus olevate natsikurjategijate kohta, kes poleks juba Nõukogude kohtuvõimu otsusel karistada saanud.
Saadik tahtis väitlust
«Me ei tahtnud Eestile dikteerida, kuidas te peate käituma, me tahtsime julgustada Eesti valitsust ja avalikkust arutlema holokausti teemal teie minevikus - läbi hariduse, läbi mälestuspäevade, läbi aktiivse kuriteokahtluste uurimise,» kinnitas Conley korduvalt.
Suursaadik DeThomase avaldusele järgnenud väitlus Eestis näitas, et 20. sajandil kaks okupatsiooni üle elanud eestlastes tekitab tõrksust ja ärritust välisriigi esindaja soovitus, kuidas me peaksime oma ajalukku suhtuma ning keda peaks meie politsei jälitama.
«On väga kahetsusväärne, kui selliseid tundeid on esinenud, sest ma kinnitan: /suursaadik DeThomase/ artikli hoiak ei olnud sekkumine teie riigi siseasjadesse ega soov öelda eestlastele, kuidas midagi teha,» vastas Conley kiiresti. «Aga avatud ühiskonnas peab olema selline diskussioon võimalik.»
Argo Ideon, Toomas Sildam
uudised@postimees.ee