/nginx/o/2009/11/28/273854t1hda60.jpg)
Saksamaal puhkenud skandaal, nagu saaks valitsusliikmed paremat vaktsiini kui lihtrahvas, on TÜ kliinikumi nakkusosakonna juhataja Matti Maimetsa sõnul rumalate inimeste jutt.
Doktor: kõik uue gripi vaktsiinid on võrdselt head
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maimetsa sõnul on see harimatute inimeste jutt, et üks uue gripi A(H1N1) vaktsiin on parem kui teine. «Need on inimesed, kes joovad uriini ja söövad platsentat. Meil on teaduslikel uuringutel põhinevad andmed, mis ütlevad, et kõik need vaktsiinid on võrdselt head,» märkis ta.
Maimetsa sõnul teevad teda sellised jutud murelikuks. «Praegu arvab ainult pime, et jama ei ole, tegelikult on jama selle uue gripiga ja ainult rumal inimene arvab, et vaktsiin sellises olukorras ei aita,» ütles nakkushaiguste spetsialist.
Kuna riik on vaktsiini alla juba hulga raha pannud, oleks nüüd Maimetsa sõnul väga rumal rahva seas selliseid kõhklusi süvendada.
Maailmas on pandeemilise gripi vastu praegu süstitud üle 80 miljoni inimese. «Mõnega neist kindlasti midagi juhtub. Ta kas jääb auto alla või varastatakse rahakott ära, aga kõike seda ei saa seostada vaktsineerimisega,» selgitas Maimets.
Ta kinnitas, et pandeemilise gripi vaktsiini tagajärjel ei ole keegi neist 80 miljonist inimesest surnud.
Eesti on praeguseks tellinud 250 000 vaktsiinidoosi, millest esimene sats – 150 000 – jõuab Eestisse 7. detsembril.
Tellitud on Baxteri ja GlaxoSmithKline (GSK) vaktsiini, vastavalt 150 000 ja 100 000 doosi. Neist 50 000 doosi Baxteri ja 100 000 GSK vaktsiini jõuab Eestisse detsembris, ülejäänud jaanuaris ja veebruari alguses.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitas, et Eestil on alla kirjutatud leping 250 000 doosi ostuks ja sellise koguse vaktsiini peaks ka saama, kui just tootjad alt ära ei hüppa.
«Norral on leping, et ta saab igal nädalal 500 000 vaktsiini, aga tegelikult saab ta tootja käest ainult 200 000 vaktsiini nädalas,» osutas Pevkur. «Kahjuks see on nii, et praegu on jäme ots tootjate käes.»
Vaktsineerimist alustatakse eelkõige väikelastest ja siis liigutakse edasi teiste riskirühmadega. Sotsiaalministeeriumi soov on, et nädalas võiks vaktsineerida kuni 50 000 inimest. Lõpliku plaani kinnitab valitsus järgmisel nädalal.
Kogu vaktsineerimine hakkab käima perearstide abil. Välja arvatud rasedad, kes saavad süsti arstilt, kelle juures nad on oma tavapärasel raseduseelsel jälgimisel. Samuti hakkavad vaktsineerima nakkuskeskused. «Perearstid teavad, kes neil riskirühmadesse kuuluvad, ja vastavalt järjekorrale annavad inimestele teada ja alustavad süstimist,» selgitas Pevkur.
Minister möönis, et vaktsineerimine on perearstidele suur koormus ja seepärast on ministeerium läbi rääkinud Tartu Ülikooli kliinikumiga, et vaktsineerimisega hakkaksid tegelema ka arst-residendid.
Ka on räägitud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga, et seal õppivad õed võiksid süstimisel appi tulla. «Vaktsineerimine kui toiming ongi ju tavaliselt õdede teha,» sõnas Pevkur.
Lisavaktsineerijate kaasamine tähendaks seda, et avatakse lausa eraldi vaktsineerimiskohad, kus ainult süstimisega tegeldaksegi.
Tõenäoliselt peavad inimesed vaktsineerimise eest ka maksma, hinnaks võib kujuneda 70–75 krooni. Ka täpne summa, kui palju inimesed oma kukrut kergendama peavad, selgub neljapäeval valitsuse kabinetis.
«Aga see ei ole vaktsiini maksumus, sest vaktsiin on tasuta. Maksta tuleb teenuse eest, et see süst saada,» selgitas Pevkur.
Gripi vastu vaktsineerimine
• Inimesele süstitakse haigustekitaja valk. Immuunsüsteem töötleb seda valku ja jätab meelde tema kuju, suuruse, värvuse ja maitse. See tähendab, et inimene põeb tegelikult uue gripi enda sees läbi, aga kliiniliselt haigeks ei jää.
• Keha kaitsesüsteem hakkab süstimise järel tootma antikehi. Seda, kas antikehi tekib, saab määrata vereprooviga.
• Kui inimene puutub seejärel kokku päris haiguse tekitajaga ehk uue gripi viiruse tüvega, siis on need kaitsekehad juba olemas.
• Üle 40-aastastel inimestel hakkab kaitsekehade tootmise võime langema, rohkem toodab antikehi noore inimese organism.
• Eesti on tellinud 250 000 doosi uue gripi vaktsiini, millest 150 000 jõuab Eestisse 7. detsembril.
• Riskirühmasid hakkavad vaktsineerima perearstid, kes teavitavad vaktsineerijaid, millal tulla süsti saama.
• Vaktsineerimine hakkab maksma 70–75 krooni.
Allikas: PM