Eliitkoolide juhid suhtuvad reformiplaani murelikult

Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi. Foto: Toomas Huik

Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi ja Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi suhtuvad praegu riigikogus olevasse uude põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse murelikult.

Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi mainis, et seaduse eelnõus ei ole kõik asjad üheselt arusaadavad ning seetõttu on kooli tuleviku osas kõik veel lahtine.

«Tänasel päeval on koolipidajaks ikka kohalik omavalitsus, seega peab Tallinn otsustama,» ütles Kruusimägi. «Kuidas asjad käima hakkavad, seda ei oska ennustada. Pole ka piisavalt infot kommenteerimiseks.»

Kruusimägi lisas, et temal koolijuhina on sahtlis kolm plaani - A-, B- ja C-plaan. Vastavalt ette tulevatele muutustele tuleb tema sõnul ka tegutseda ja edaspidine tee valida.

Koolijuhi sõnul on esimene plaan see, et midagi ei muutu, teine on see, et põhikool ja gümnaasium lahutatakse ning kolmas plaan lubab ka progümnaasiumi tekkimist.

Progümnaasiumi teke ei näi Kruusimäe hinnangul praegu võimalik olevat, kuid samas on kõik variandid esialgu veel laual.

Kruusimägi ütles, et ka Tallinna linnal on koolivõrgu korrastamise plaanid olemas ning küllap jõuavad ka need jõuavad lähiajal avalikkuse ette.

Leesi märkis aga, et suhtub koolireformiga kaasnevasse põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisse selgelt negatiivselt. «Suhtun sellesse sama negatiivselt kui haridusministeeriumi Tartusse viimisesse,» kinnitas Leesi.

Ta lisas, et on kogu aeg pidanud haridusministeeriumi Tartusse viimist raha ja inimressursi mõttetuks raiskamiseks ning sama seisukoht on tal ka põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise suhtes.

Samas lausus Leesi, et kui on selgeks saanud, millist rahalist kasu need ümberkorraldused annavad, siis võiks riigikogu sellele eelnõule ka oma poolehoiu anda.

Eesti Koolijuhtide Ühendus  on varem teatanud, et seadusemuudatusega praegu kiirustatakse ning see vajaks veel laiemat arutelu.