/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/01/30/125513t1h96fd.jpg)
Eesti paistab viie euroliidu värskes raportis toodud hariduseesmärgi võrdluses kõige paremini silma õpilaste hea lugemisoskuse poolest, jäädes halvemasse valgusse eelkõige kooli poolelijätmise küsimuses.
Eesti paistab silma õpilaste lugemisoskusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Funktsionaalse lugemisoskuse poolest on Eesti euroliidu liikmesriikide seas paremuselt 3. kohal, jäädes maha vaid esikohal olevast Soomest ja Iirimaast.
See on samas euroliidule murettekitavaim koht - liit on lootnud lugemisoskuse paranemist, kuid viimaste aastate statistika näitab hoopis keskmiselt olukorra hullenemist.
Eesti paistab pigem positiivselt silma ka selle poolest, et siin on suurenenud matemaatika-, teaduse- ja tehnoloogiaerialade lõpetajate arv (7. koht), ning päris paljud inimesed on avastanud enese jaoks elukestva õppe (9. koht).
Halvem on lugu kahe ülejäänud eesmärgiga, kui võrrelda Eesti tulemusi teiste liikmesriikidega.
Nii on meie keskharidust omandavate noorte osakaal euroliidus 15.-16. kohal ja me oleme 17. kohal kooli poolelijätmise küsimuses.
Haridusministeerium ise märgib, et koolist väljalangejate arv on tegelikult kahanenud. «Kui 2000. aastal oli nende osakaal veel 15,1 protsenti ja 2007.aastal 14,4 protsenti, siis mullu langes see 14 protsendini,» teatas ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.
Samas oli selle valdkonna edukaimas riigis Poolas vastav näitaja juba 2007. aastal 5 protsenti ja jäi samale tasemele ka aasta hiljem.
Teistpidi vaadates on Eestil pikk maa ka probleemsemate riikide sekka - Portugalis, Hispaanias ja Maltal jätab kooli pooleli ligi kolmandik noortest.
Haridusminister Tõnis Lukas tõstis erinevate kriteeriumite seas esile just elukestva õppe populaarsust, kus suur osa kasvust on saavutatud just viimase aasta jooksul.
Lukas sõnas, et kaks aastat tagasi Eesti Haridusfoorumil lubatu on saanud tõeks.
«Ütlesin toona, et valitsuse edukust tuleb mõõta selle järgi, kas suudame tõsta täiskasvanud õppijate osakaalu ühiskonnas ja vähendada varast koolist väljalangevust. Tänaseks võib öelda, et oleme olnud edukad mõlemal nimetatud suunal.»