Hansoni naine kooselust: unistus moondus tragöödiaks

Pedofiilias süüdistatav Kaur Hanson. Foto: Egert Kamenik

Poisslaste vastu suunatud seksuaalkuritegudes süüdistatuna kohtuotsust ootava Kaur Hansoni naine Sirli tõdeb, et aastaid tagasi ei osanud ta mehe poisteimetluses traagilisi tagajärgi näha.

Kaur tunnistas juba teie kooselu alguses, et talle meeldivad väiksed poisid?

Väga täpselt ma seda ei mäleta, sest sellest on möödas peaaegu 22 aastat. Ta ütles, et talle meeldivad poisid, kuid erootilisi suhteid nendega kaasas ei käinud. Pigem oli kontekst selline, et väikesed poisid on tema silmis ilusad.

See ei kõlanud kui häirekell?

Ei. Oli 1987. aasta, mil kõik asjad muutusid ümberringi nii kiiresti, ja isegi kui ma oleksin asja põhiolemuse kohe ära tabanud, ka siis oleks sel segaduste ajal, mil moraalsed väärtused ei olnud veel nii paigas, sellest teadasaamisel olnud hoopis teistsugune tähendus kui praegu.

Paistis kiindumus ka kuidagi välja? Tal oli Tartus seitsmeaastane «muinasjutupoiss», keda ta imetles. Oli ka teisi?

Kui ma tooksin paralleeli tavalise heteroseksuaalse mehega, siis ei olnud ta selline mees, kes käiks ringi, vaataks kõigile järele ja looks igal võimalusel kontakti. Tal oli oma unelm, kellega suhtles aastaid.

Kuidas teie omavaheline elu kulges? Nagu mehel ja naisel ikka või...?

Sellele küsimusele ma jätaksin vastamata.

Kui te teadsite tema peidus poolest, siis on küllap olnud hetki, mil tajusite, et nüüd on piir käes. Nüüd enam te ei mõista teda.

Jah. (Pikk paus.) Jah. Ikkagi jah.

Soovite neist hetkedest rääkida?

Ma arvan, et ma teeksin sellega liiga palju kahju nendele lastele.

Kas te teadsite neid lapsi?

Jah.

Paratamatult tekib küsimus, et kuidas te suutsite seda taluda, kõrvalt pealt vaadata.

Kaudselt minu ütluste alusel algatati praegune juurdlus.

Te olete ise ema. See aeg võis olla hingeliselt raske ja teie enese jaoks ka kahestumine.

Kindlasti.

Mis teid Kauriga koos hoidis?

Mingil hetkel on sind usaldatud. Ja see, mis sulle kunagi usaldati, oli midagi hoopis süütumat, peaaegu et ilus. Nagu unistus.

Aastatega kasvas sellest välja traagilisem pool, aga aega ei saa tagasi keerata. Aega, mil sulle midagi nii olulist usaldati, ei saa tagasi. Meie olukorras ei ole võimalik valida neutraalset lahendust, öelda, et palun mine ravile. Ühel hetkel tuleb hoop, mis purustab väga paljude elud.

Millised tunded on teis pärast seda, kui teie vihje peale lugu nii lõppes? Oli teie ja lapse jaoks see ainuvõimalik?

Tunnen end väga süüdi.

Miks?

Mõtlen, et kui oleksin kauem vastu pidanud, siis võib-olla oleks õnnestunud emigreeruda ja välismaal ravi saada.

Olete Kauriga viimase kaheksa kuu jooksul suhelnud?

Ei, tal on kirjavahetuse keeld. Kokkusaamise keeld enesestmõistetavalt ka.

Kauril oli inglasest tuttav Peter, kes elab Hispaanias. Kuidas nad seotud olid?

Kui Kaur läks ühe Eesti poisiga Kanaaridele, lendas Peter Hispaaniast sinna, et nendega koos puhkust veeta.

Kuidas teie eluga edasi lähete?

Eelmisel aastal, kui Toomas Meola (pedofiil Toomas H. Liivi uus nimi - toim) vanglast vabanes, olin Sõle põhikoolis eesti keele õpetaja. Meola ahistatud poiss oli minu klassis.

Kui lood hakkasid ilmuma ja ma nägin, mis sellele koolis järgnes, mõtlesin, et mida iganes Toomas selle poisiga ei teinud, ei saa see olla hullem kui see, mida lapsed poisiga tegid.

See oli kohutav. Poiss lintšiti ära, teda mõnitati pidevalt. Kuu aega hiljem ei suutnud poiss midagi teha, ta ei kirjutanud tunnis ainsatki rida, istus vaid tuima näoga.

Loodate, et sarnastes juhtumites kannatanud leiaks enam mõistmist ja sallivust?

Jah.