ETV rahastamine sattus taas löögi alla

Valitsus annab täna hinnangu Eesti Televisiooni (ETV) ja Eesti Raadio (ER) arengukavale, mis rahandusministeeriumi teatel on liiga üldsõnaline ning selle põhjal ei saa riik välja pakkuda kindlat rahastamisskeemi, kirjutab Eesti Päevaleht.

«Arengukava ei täpsusta teemade lõikes, mida programmides muuta soovitakse ja kui palju iga muutus maksab, samuti seda, miks on konkreetset muutust vaja ja mis on selle tulemus,» on rahandusministeerium kriitiline. «Puuduvad ka selgelt kirjeldatud tegevuste elluviimise järelevalve tingimused ja kord.» Rahandusministeeriumi hinnangul toob arengukava välja olulised probleemid, tegevuseeldused ja arengusuunad, kuid vaja oleks olukorra ja sihtgruppide soovide põhjalikumat analüüsi ning täpsete muudatuste ja kavatsuste loetelu. «Pärast nende eelduste täitmist oleks võimalik hinnata rahalisi vajadusi ja finantseerimisvõimalusi,» teatas ministeerium. Valitsuse pressibüroo direktor Daniel Vaarik märkis, et tegu on vaid ühe ministeeriumi arvamusega. «Arengukava on tulnud riigikogust arvamuse saamiseks ja valitsus saab öelda, kas ta toetab või ei toeta seda,» ütles Vaarik. «Valitsus võib otsuse ka kuidagi kolmandat moodi sõnastada. Ma ei tahaks praegu valitsuse seisukohta ette öelda.» Keskerakonna ja ringhäälingunõukogu liige Peeter Kreitzberg on vaatamata rahandusministeeriumi arvamusele optimistlik. «Pole ju mõtet teha mitme aasta peale arengukava ja näidata detailselt minuti kaupa, mida kavatsetakse teha,» ütles ta. Kreitzbergi hinnangul seisab riigikogul ees arvamuste vahetus rahandusministeeriumiga. «See on suur probleem, et ringhäälingunõukogu ja rahandusministeerium saavad asjadest üsna erinevalt aru. Rahandusministeeriumil oli selline ideaal, et riik tellib kindlad saated ja siis arvutame välja, mis see maksab. Sellisel juhul pole aga tegemist avalik-õigusliku televisiooniga,» ütles Kreitzberg. Arengukava elluviimise hinnanguline koondmaksumus aastate, põhitegevuste ja rahastamisallikate lõikes on toodud lisades. 2003. aastaks nähakse ette hüppeline 57,3-protsendiline riigieelarve toetuse kasv, lisaks nähakse ette 70,5 miljonit krooni investeeringuid. Rahandusministeerium märgib, et samas ei näe valitsuse kinnitatud riiklike investeeringute programmi koostamise kord ette avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele investeeringute kavandamist. Kreitzberg avaldas lootust, et riigikogu kiidab arengukava heaks veel enne eurovisiooni.