/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/10/02/244016t1hc9c2.jpg)
Kuigi Eesti riik kolib üha enam internetti, saab ka tulevikus riigiga suheldud vanaviisi kohale tulles ja paberit määrides - võimalik vaid, et see on senisest natuke tülikam, kuna põhirõhk pannakse e-lahendustele.
Paberriik muutub vaid ebamugavaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«E-teenustega ei maksa liiale ka minna. Oleme selgelt deklareerinud, et mitmekanalisus peab jääma - et inimesel oleks vaba valik tulla, jutustada ja esitada kalligraafilises käekirjas teade,» rääkis majandusministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa Postimees.ee'le.
Tema sõnul on põhiline, et kodanikult saadud info sisestataks võimalikult ruttu arvutisse ning edasine suhtlus käiks digitaalselt.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul tähendab e-riik eelkõige seda, et digitaalne suhtluskanal on eelistatum ja reeglina palju mugavam kui teised.
«Näiteks Tallinna parkimine - mobiiliga parkida on väga mugav, aga kui tahad sularahaga maksta, siis parkimisautomaatide võrk on võrreldes teiste riikidega vilets ja pileteid müüv kiosk jääb tihti kaugele.»
Tema sõnul peab teadvustama, et sellel võib olla oma negatiivne külg.
«Näiteks selline parkimise eest tasumine on meile vahva, aga kui ma pidin ükskord vanalinnas Itaalia turistidele selgitama, kuidas parkimise eest maksta, olin täitsa hädas: automaate polnud näha, kioskit ka mitte ja nemad oma mobiilikaardiga ju maksta ei saanud!»
Kiisleri sõnul kaaluvad e-riigi plussid üldiselt siiski miinused tugevalt üle.
Tema sõnul peame jätkama suunda, et asutus ehitab ühe tegevuse läbimõtlemisel eelkõige digitaalse suhtlusviisi, sest see on kokkuvõttes kõigile odavam, vähem aeganõudev ja lihtsam.
«Näiteks e-valimine on ju igati ratsionaalsem kui valimisjaoskonda kobimine. Pikas perspektiivis tähendab see ka kokkuhoidu näiteks teenindussaalide ülalpidamise ja tööjõu pealt, nagu pangad seda täna teevad. Ja siis neile, kes digikanalit kasutada ei saa või ei taha, säilitatakse traditsiooniline viis.»
Püüa sõnul on e-riigi arendamisel sageli põhiküsimus selles, et mõnikord dubleeritakse liialt väljundeid. «Keegi pole ju näinud, et ükski ametnik dokumente käsikirjaliselt ette valmistab ja liigutab.»
Tema sõnul käib see kõik juba pikemat aega digitaalselt ehk tehakse arvutis. «Mingis kohas prinditakse aga materjale loogikavea tõttu ohtralt välja, lüüakse kaustadesse ja skannitakse uuesti sisse.»
Püüa väitel tuleks üritada e-riiki arendades liigsed vahelülid vahelt ära võtta ning vabanenud raha ümber suunata. «See on kindlasti ka rahaline võit, kuigi jutt ei käi miljarditest kroonidest.»