/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2009/11/16/267076t1h4bb8.jpg)
Linnavalitsus muudab senist lastehoiu teenuse ostmise hüvitamise korda nii, et tulevikus makstakse lapsehoidja palkamise hüvitist vaid nendele, kes on teenust piisavas mahus ostnud.
Tallinn kärbib lapsehoiu hüvitise saajate ringi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tuginedes linna sisekontrolli poolt pärast auditi läbi viimist tehtud ettekirjutustele ja ettepanekutele, teeme ettepaneku muuta hüvitise saamise korda selliselt, et sajaprotsendilise hüvitise saab ainult see lapsevanem, kes on ostnud lapsehoiuteenust vähemalt hüvitise kahekordse määra suuruses summas,» ütles abilinnapea Merike Martinson. Hüvitise määr on praegu 1925 krooni.
Need, kes on lapsehoidjale maksnud 1925-3850 krooni kuus, saavad uue korra järgi hüvitist 50 protsendi ulatuses makstud summast ning need, kes on lapsehoiuteenust ostnud väiksema summa eest kui kehtiv hüvitise määr, jäävad hüvitiseta.
Möödunud aastal maksis linn hüvitist 1677 lapsele lapsehoidja palkamise eest. Hüvitise määr ühe lapse kohta kuus oli kuni 1875 krooni ja hüvitisi maksti kokku 11,7 miljonit krooni.
Tänavu on hüvitise määr ühe lapse kohta kuni 1925 krooni kuus ning selle maksmise jaoks on ette nähtud 8,5 miljonit krooni. Kümne kuuga on lapsehoiuteenuse hüvitist makstud juba 1794 lapsele teenuse ostmiseks kogumahus 11 miljonit krooni. Keskmiselt on hüvitist makstud 511 krooni lapse kohta kuus.
«Kokkuvõtvalt võib öelda, et vähemalt 50 protsenti hüvitise saajatest ei tee omapoolset panust lapsehoiuteenuse ostmiseks. Nende poolt kasutatud lapsehoiuteenuse tundide arv on väike ja see ei toeta lapsevanema, eestkostja või hooldaja töölkäimist ega asenda lasteaiateenust,» kirjutas Martinson eelnõu seletuskirjas.
Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Remo Holsmeri sõnul on tänane linnavalitsuse otsus vastuvõetamatu. «Kui linn ei suuda tagada kõigile lapsevanematele sõimekohta, siis peab linn maksma vanematele lapsehoiu eest kompensatsiooni samas summas, mis kulub lapsele lasteaias,» ütles Holsmer.
Ta lisas, et lapsehoiuteenus peab olema kõigile võrdne ja paindlik. «Paljudele lapsevanematele on oluline osalise ajaga lapsehoid, mis tähendab päevas 4-5 tundi. Kõigilt nendelt, kes ei osta lapsehoiuteenust rohkem kui 1925 krooni eest kuus, võetakse nüüd võimalus saada linnapoolset toetust. Sellise plaaniga ei saa kuidagi nõustuda,» märkis Holsmer.
Kui linnavolikogu kinnitab plaanitud muudatused, jõustub uus kord 1. jaanuaril 2010.