Professor lõi üle väina Muhumaale rippsilla

Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse loojatest ette jõudnud Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor on valmistanud mudeli, mille järgi võiks kolme aastaga üle suure väina ehitada 6,1 kilomeetri pikkuse ja kuni 40 meetri kõrguse rippsilla. Regionaalminister lubab silda aastaks 2010

Tallinna Tehnikaülikooli katselaboris aasta sillamudelit katsetanud ja täiustanud emeriitprofessor Valdek Kulbach on tänaseks jõudnud niikaugele, et tema projekti järgi võiks rippsilda üle väina hakata kohe ehitama.

Praegu labori betoonpõrandale metalltugedele laudadest, puuklotsidest ja trossidest tehtud mudeli järgi saaks valmis ehitada 6,1 kilomeetri pikkuse, kuni 40 meetri kõrguse ja kahe sõidureaga rippsilla.

«Katsetasime erinevaid variante, kuid praegune on vist lõplik, muidugi kui rippsild üldse valitakse,» rääkis Kulbach. Selle nädala alguses tutvustas ta oma projekti maanteeametis, mis on üks Saaremaa sillaprojekte paljudest vedajatest.

Kulbach on oma silla asukohaks valinud lõunapoolseima trassi, mis algab Virtsust, möödub Viirelaiust ning jõuab lõpuks tammina Muhu saarele Võiküla lähistele. Sillaehitusfirmadelt tellitud pakkumiste järgi kuluks kõige selle valmisehitamiseks kolm aastat ja veidi rohkem kui 1,5 miljardit krooni.

«Väike puudus sellel trassil küll on, sest sõiduteekond tuleb pikem,» rääkis Kulbach. «Aga see kilomeetrine vahe pole selle projekti puhul minu arust oluline.»

Kulbach ehitas oma sillamudeli valmis, teades samas, et Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse küsimusega tegelev teede- ja sideministeerium ning teised ametkonnad ei pruugi tema projekti lõpuks üldse välja valida.

Lisaks rippsillale on räägitud kaarsillast, vantsillast ning kõige tavalisemast talasillast, millesarnaseid võib näha kõikjal Eesti maanteedel. Lõplikult pole kõrvale heidetud ka tunneli rajamise mõtet.

Saare maavalitsuse sillaehituskomisjoni kuulunud Kulbach ütles, et tema ainult pakub oma variandi välja ning eks siis näis, kas see läbi läheb.

«Ega siis minul ei lastagi valida, ma võin ainult kaasa rääkida,» sõnas mees, kes on näiteks projekteerinud ka Tartu laululava konstruktsioonid ning suusatajate silla Nõmmel.

Mandrit ja Muhumaad ühendava silla ehitamine on kõne all olnud viimased kuus aastat. Uuritud on nii geoloogiat, ehituskonstruktsioonide maksumust, liiklustihedust kui ka seda, kust saada sillaehitamiseks vajalikku raha.

On välja arvutatud, et kui silla ületamistasu hakkaks maksma sama palju kui praegu parvlaevapilet, tasuks kuni kaks miljardit maksev sild ennast ära umbes 15 aastaga.