E-valimiste katsetus läheb maksma miljoneid kroone

Teede- ja sideministeeriumi tellitud analüüs pakub Riigikogus seadustamisel oleva elektroonilise valimisvõimaluse maksumuseks esimesel korral üle seitsme miljoni krooni. Tänavustel valimistel vana moodi hääletus

OÜ IT-Meedia teostatud analüüs pakub, et ligi poolteist miljonit krooni läheks e-valimiste projektorganisatsiooni kuludeks ning üle 5,7 miljoni krooni vajaliku tarkvarasüsteemi loomiseks, selle auditeerimiseks, riistvara hankimiseks ja rakendamiseks. Lisaks tähendaks e-valimiste korraldamine kaudseid kulutusi ettevalmistustega seotud ministeeriumidele ja teistele riigiasutustele.

Analüüsi põhiautori, tuntud arvutisüsteemide spetsialisti Tanel Tammeti ja tema kolleegide hinnangul langeksid sama e-valimiste süsteemi kasutamisel korralduskulud järgmistel valimistel juba alla kahe miljoni krooni.

Samas tuleks riigil igal juhul kanda ka tavapärased valimiste korraldamise kulud. E-valimisi on kavandatud üksnes lisavõimalusena, mitte harjumuspärase jaoskondades hääletamise asemele.

Tehnilised küsitavused

Spetsialistide arvamused lahknevad tugevalt selle kohta, kas elektrooniliste valimiste korraldamine on üldse võimalik. Põhjused on eelkõige tehnilised - tuleb arvestada kõiki võimalikke turvanõudeid, sealhulgas vajadust teha valimisõiguse tuvastamiseks sajaprotsendiliselt kindlaks valija isik, kuid sealsamas hoida kindlalt kinni salajaste valimiste põhimõttest.

«Minul ei ole täna teadmist, et see on kindlalt tehniliselt võimalik,» nentis Postimehele vabariigi valimiskomisjoni esimees, Riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul. Tema sõnutsi ei ole üleriigiline valimiskomisjon ametlikult kordagi e-valimiste korraldamist arutanud.

«Samas oleme muidugi teadlikud võimalikest probleemidest - näiteks pole kahjuks ühest vastust, kuidas lahendada see, et sajaprotsendiliselt keegi ei saa vaadata, kuidas keegi hääletas,» sõnas ta. Kui e-valimised seadustatakse, tuleb valimiskomisjonil asuda koostöös teede- ja sideministeeriumiga nende läbiviimist ette valmistama.

Justiitsminister Märt Rask on öelnud teede- ja sideministeeriumi ekspertide arvamusele viidates, et e-valimiste läbiviimine on tehniliselt võimalik aastal 2003.

Tanel Tammeti ja IT-Meedia mitmekümneleheküljeline analüüs peab e-valimiste läbiviimist praktiliselt võimalikuks ja isegi soovitavaks juba tänavu 20. oktoobril toimuvate kohalike valimiste ajal, kuid möönab samas, et kõigil tasanditel pole võimalik nii kiiresti tagada valimispettuste ja häälte ostmise võimatust - seega tuleks esialgu korraldada e-valimised pilootprojektina piiratud ulatuses.

Maailmas puudub näide

Eesti valimisspetsialistide käsutuses on ka teine, vaid ametkondlikuks kasutamiseks lubatud raport, mille koostasid Helsingi Tehnoloogiaülikooli teadur Helger Lipmaa ja Tartu Ülikooli üliõpilane Oleg Mürk. See dokument rõhutab e-valimistega seonduvaid suuri tehnoloogiaprobleeme, viitab ettevalmistuste keerukusele ning aega nõudvale tööle ja järeldab, et lähiaastateks on mõistlik nende korraldamise mõte unustada.

Mitte kusagil maailmas ei ole seni korraldatud elektroonilisi kohalike omavalitsuste, parlamendi- ega presidendivalimisi, ehkki on olemas tulevikuplaane. Tanel Tammeti andmeil planeeriti e-valimiste testüritust 1998. aasta Costa Rica parlamendivalimisteks, see jäi aga ära.

Senised tõsisemad katsetused olid 2000. aastal USAs Alaska osariigis Vabariikliku Partei presidendikandidaadi ja Arizona osariigis Demokraatliku Partei presidendikandidaadi hääletusel.

USAs asuva Internet Policy Institute’i raport märtsist 2001 leiab, et interneti kaudu toimuvad e-valimised on küll perspektiivis paljulubavad, ent toovad endaga kaasa uusi riske ja suuri väljakutseid.