/nginx/o/2013/09/05/2190605t1h6820.jpg)
Eile kultuuriministri, rahandusministri ja ringhäälingunõukogu esimehe allkirjastatud ETV ja Eesti Raadio (ER) rahastamise leping ei sätesta enam ETV ja ERi kohustuseks esitada kultuuriministeeriumile riigi raha kasutamise aasta- ja vahearuandeid.
ETV rahast annab aru ringhäälingunõukogu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle asemel esitab ringhäälingunõukogu (RHN) aastaaruande parlamendile ringhäälinguseaduses sätestatud korras.
Samas annab leping rahandusministeeriumile õiguse nõuda RHNilt vajadusel lisainfot, et kontrollida riigi raha sihipärast kasutamist.
Uudne on ka RHNi võetud kohustus hoida tänavu eetris ERi nelja põhiprogrammi ja ühte regionaalprogrammi ning ETV ühte programmi kogumahus 5700 tundi.
Erinevalt lepinguteksti algvariandist on vähendatud ringhäälingult nõutava programmi sisu kirjeldust, piirdudes vaid formuleeringuga «Eesti Vabariigi elanikkonnale ja selle erinevatele gruppidele, sealhulgas vähemustele suunatud laiaulatuslike, mitmekülgsete ning tasakaalustatud» raadio- ja teleprogrammide loomisest, hankimisest ja edastamisest.
Lepingupooled sätestavad muu hulgas, et kui üks pool nõudeid ei täida, ei loeta seda leppe rikkumiseks, kui põhjuseks on vääramatu jõud, mida lepingu sõlmimise hetkel ei saanud ette näha. Vääramatu jõu näidetena on lepingus nimetatud sõda ja streiki.
ETV ja Eesti Raadio rahastamise lepe sai allkirjad pärast nädalast vaidlust. Esialgu pidid lepingule käe alla panema televisiooni ja raadio esindajad. Nende asemel andis nüüd oma allkirja RHNi esimees Tiit Sinissaar. Riigi ja ringhäälingujaamade otselepingute sõlmimise kava kritiseeris Sinissaar varem väitega, et see jätnuks RHNi ilma talle seadusega pandud funktsioonidest.