Strandberg: roheliste uued juhid on vasakpoolsed

Marek Strandberg Foto: Pm

Roheliste senine eestkõneleja, kuid märgina parteisisesest võimuvahetusest vaid napilt erakonna juhatusse valitud Marek Strandberg kinnitas, et paljud juhatuse uued liikmed on vasakpoolse mõtlemisega ning toetavad astmelist tulumaksu.

Marek Strandberg, roheliste üldkogu valis nädalavahetusel uue juhatuse, kuid valimistel enim hääli saanud Tanel Tammet kinnitas, et mingit kannapööret rohelised oma poliitkas otseselt ei tee. Mis teie arvate?

Siiski, siiski. Küsimused on ikkagi väga fundamentaalsed. Paljud juhatuse uued liikmed on ühel või teisel moel välja öelnud, et võiks üle minna astmelisele tulumaksule. Asjata ei ole seostatud meie inimesi sotsidega. Kannapöörde soov on olnud väga kirglik. Minu jaoks oli üldkogul kummaline, et puudus igasugune tahe midagi arutada. Sellist asja pole varem olnud, et ühelegi kandidaadile ei saanud esitada ühtegi küsimust.

Tammet on olnud roheliste loomise juures algusest peale.

Ega küsimus pole selles, et tegemist oleks roheliste ideede mõttes kauge inimesega. Kuid erakonna tegevus riigikogus on muutnud erakonda meie kokkulepitud programmi mõttes aina selgemaks ja kontrastsemaks. Meil on välja kujunenud rohelise majanduse rakenduslik suund, mis on välja viinud energiasäästuprogrammideni, energia- ja kliimaagentuuri loomiseni, demokraatiat rikastava kohalike rahvahääletuste ideeni. Osa inimesi aga soovib, et erakond oleks nagu rohkem seltskond, kogukond. Eks ole näha kumba tegevustüüpi valijad näha tahavad, kes sellist erakonda, mis oma poliitilise tegevusega proovib ühiskonda muuta mitmekesisemaks või aktiivse seltsieluga ja mitmekesist organisatsiooni sisemiselt.

Roheliste läbirääkimised valitsusliiduga 2010. aasta eelarve toetamises peaksid olema lõpusirgel. Kas üldkogul toimuv võib seda ka mõjutada, kas läbirääkimised võidakse kõik tagasi pöörata?

Riigikogu saadikud on küll erakonna esindajad, kuid eelkõige ikkagi valijate esindajad. Ka varem on riigikogu fraktsiooni tegevust erakonna sees kritiseeritud. Et miks me soodustame näiteks ressursitasude tõusu ja muud sellist, selle suhtes on erakonna sees olnud palju kriitikat. Vastus sellele on aga lihtne - erakonna programm ütleb üheselt, et peame toetama inimeste maksustamise asemel ressursside maksustamist. Tänaseks päevaks on muutused elektriaktsiisis, kütuseaktsiisis ja aktsiisierisuste kaotamine taganud selle, et ühiskonnas poel hakatud kärpima pensione ja kriitilised funktsioonid ühiskonnas on tagatud. See ongi meie algselt kokku lepitud poliitika. Asjaolu, et paljude jaoks see poliitika ei meeldi, et see tekitab ebapopulaarsust, et inimestel on raske, siis see on jälle küsimus selles, et kas erakond on valmis ajama populistlikku kõigile meeldivat poliitikat või programmijärgset poliitikat. Vana juhatus on väga selgelt ajanud programmijärgset poliitikat.

Tammet kinnitas intervjuus Postimees.ee`le, et erakonna riigikogu fraktsioon on ajanud erakonna volikogu poolt kokku lepitud poliitikat ja et selle kohta mingeid etteheiteid pole.

Tammet on oma väljaütlemistes vasakpoolne. Väited selle kohta, et uue juhatuse soov on pöörata väga tugevalt erakonda vasakule ja asuda koostööd tegema vasakpoolse ilmavaatega erakondadega, on olemas. Senine põhimõte on olnud see, et ei ole põhjust kalduda vasakule ega paremale, vaid ajada sedasama rohelise praktilise ilmavaate asja. Meil on tänasel päeval väga sügav majanduskriis ja sellest välja tulemiseks on meil vaja teha väga selgeid majandust mõjutavaid otsuseid. Metsalagendikul käest kinni tantsides võib saada suure emotsionaalse laengu, kuid teistpidi ei ole selle laenguga mitte midagi peale hakata kui ei ole selgeid majandus- ja maksupoliitilisi ning tehnoloogia programme. Ja etteheide, mida üldkogul tegi Mikk Sarv, kes esindab ka nii-öelda pehmet ilmavaadet, oli see, et erakonna senine juhatus on arendanud erakonda kui erakonda mitte kui kogukonda. Kuid erakonda tulebki ju arendada kui erakonda. Kogukondlikke liikumisi on Eestis küll - näiteks Kodukant. Kuid sellise poliitikaga pöördub erakond sissepoole, ta muutub klubiliseks tegevuseks, mis hoolitseb oma liikmete eest. Kuid kas on õigustatud oma liikmete eest hoolitsemine maksumaksja raha eest ja mitte valijate ja ühiskonna huvide eest. Siin jooksebki selge veelahe. Huvi kasutada erakonna vahendeid millekski muuks, kui seda seni tehti, on väga tugev.

Kui nüüd erakonna volikogu kokku tuleb, kas siis võib see ka erakonna riigikogu fraktsioonile senisest erinevaid suuniseid anda?

Oleme (riigikogu fraktsioon) seni ajanud erakonna programmilisi eesmärke. Volikogul on voli juhatuse üle. Riigikogu saadik on aga oma mandaadiga ka valijate eest vastutav. Riigikogu liikmed ei ole valmis vahetama nägu. Erakonna uue juhatuse suunamuutus ei pruugi tegelikult fraktsiooni käitumist üldse mõjutada.