:format(webp)/nginx/o/2009/11/23/270647t1h1bf8.jpg)
Tervishoiuameti andmetel käib ligi kolmandik inimesi eriarstide juures ilma tegeliku vajaduseta – näiteks kõrvaarstil tuleb tihti patsientide kõrvast vaid vaiku välja õngitseda. Tühivisiidid pikendavad aga nende ooteaega, kes eriarsti abi hädasti vajavad.
Tervishoiuamet küsitles üle-eelmisel aastal 275 eriarsti 14 erialalt ja selgus, et paljud nende juurde tehtud visiitidest osutusid põhjendamatuks. Eelkõige kurtsid mõttetute visiitide üle kõrva-, nina- ja kurguarstid ning silmaarstid.
Ida-Tallinna keskhaigla silmakliiniku juhataja ja silmaarst doktor Artur Klett nentis, et polikliiniku silmaarsti juurde pöördub palju patsiente vaid prilliretsepti sooviga, mingit silmahaigust neil ei ole. «Aga prillide määramise ja nägemisteravuse kontrollimisega tegeleb optometrist optikapoes,» pahandas Klett ja rõhutas, et silmaarst ravib silmahaigusi.
Vana harjumus
Tallinna Norman Optika Tõnismäe prillipoe optometrist Sandra Maltis pakkus, et inimesed pöörduvad prilliretsepti saamiseks silmaarsti poole vanast harjumusest. «Võib-olla on liiga vähe veel räägitud sellest, mis tööd teevad optometristid, ja inimesed ehk loodavad või arvavad, et saavad paremat abi silmaarsti juurest,» arvas Maltis. Seda, kas inimesel on vaja silmaarsti kontrolli, saab kindlaks teha optometrist prillipoes, kes patsiendi siis polikliinikusse edasi suunab.
Ka ei pea optometristi jutule saamiseks ootama kuude kaupa järjekorras, nagu polikliinikus sageli teha tuleb.
Saatekirju eriarsti juurde määravad ja kirjutavad välja perearstid. Nii nagu Maltis, leidis ka Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees Ruth Kalda, et paljudele patsientidele on kitsa eriala spetsialisti juurde konsultatsioonile pääsemine veel minevikust sissejuurdunud harjumus.
Teisalt annavad paljud kitsama eriala spetsialistid ka ise valesignaale välja ja soovitavad patsiendil uuesti tulla stiilis «järgmisel aastal/poolaastal tulge tagasi kontrolli». «Kuigi järgmisel aastal ei pruugigi patsiendil enam seda konsultatsiooni vaja olla,» rääkis Kalda.
Kõige vähem tühivisiite oli uuringu järgi reumatoloogidel. «Sageli määravad edasisuunamise korra eri haiguste ravijuhendid,» ütles Eesti Reumatoloogia Seltsi esimees Tõnu Peets.
Näiteks on väga oluline, et haige jõuaks reumatoloogi juurde kohe, kui algab liigesepõletik.
Peets nentis, et haigekassa rahastab teatud uuringuid ainult eriarstidele. «Ja vahel perearst kahtlustab mõnda haigust ja alles hiljem selgub, et seda pole. Aga ta soovib oma patsiendile parimat,» ütles Peets.
Reumatoloogi sõnul tuleb ette ka seda, et inimene nõuab saatekirja ja oma kaebusi perearstile üldse ei esitagi. Sama möönis ka perearst Kalda.
Eriarstide juurde tehakse Eestis keskmiselt neli miljonit visiiti aastas. Kui kolmandik neist on nn tühivisiidid, siis näitab lihtne arvutus, et aastas tehakse neid 1,2 miljonit. Kui võtta eriarsti keskmiseks visiidimaksumuseks 200 krooni (mida maksab haigekassa), kulub asjatutele visiitidele üllatuslikult suur summa – 240 miljonit krooni.
Seda on rohkem kui 210 miljonit, mida haigekassa nõukogu tuleva aasta eelarve kärpeks nagu tikutulega taga otsis.
Perearstid ja haigekassa on juurelnud, kuidas käituda olukorras, kus perearst hindab, et patsiendil ei ole tegelikult vaja eriarsti konsultatsiooni, aga patsient siiski nõuab seda. «Ka juhtub üpris sageli, et patsiendil on erialaarstiga juba kokkulepe visiidiks olemas ja perearsti juurde tullakse vaid saatekirja järele,» rääkis Kalda ja lisas, et sellisel juhul võiks saatekirjale kirjutada «patsiendi soovil», mis peaks olema piisav märk selleks, et haigekassa saaks otsustada, kas maksab raviteenuse eest täies mahus või mitte.
Perearstid ja sotsiaalministeerium plaanivad nn saatekirjade revolutsiooni, mille eesmärk on kogu süsteemi täielikult korrastada ja efektiivsemaks muuta. Üks lõpptulemus peaks olema ka asjatute visiitide hulga vähenemine.
Põhiliseks erinevuseks praeguse saatekirjade süsteemiga oleks see, et perearsti ja eriarsti vahel liiguksid esmalt digitaalsed saatekirjad, milles kirjeldatakse põhjalikult ära patsiendi probleemi olemus, tehtud uuringud jne. Kui selle saatekirja järgi tundub eriarstile, et patsienti ei ole konsultatsiooniks piisava põhjalikult uuritud või ei vaja ta üldse eriarsti konsultatsiooni, antakse sellest perearstile teada.
Vahel piisab, kui eriarst perearstile lihtsalt veidi nõu annab. «Usume, et selline süsteem, mis töötab juba Soomes, on kasulik kõigile – nii perearstile, eriarstiabisüsteemile kui patsiendile,» ütles Kalda. See tähendaks, et need, kes abi tõesti vajavad, saavad seda kiiremini kui praegu ja ebavajalikke visiite jääks tunduvalt vähemaks.