ETV juht Aare Urm võib täna teatada ringhäälingunõukogule kavast astuda pärast Eurovisiooni lauluvõistlust tagasi, väites, nagu oleks riik avalik-õiguslikku ringhäälingut petnud, eraldades lubatud 250-270 miljoni krooni asemel riigieelarvest tänavu 217 miljonit. ETV uueks peadirektoriks võib saada Andres Jõesaar Ringhäälingunõukogu vabastas Aare Urmi Ringhäälingunõukogu hakkab ETV-le ja Eesti Raadiole raha jagama
Urmi karjäär ETVs jõuab lõpule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urm tõlgendab nii kultuuriministeeriumi, ringhäälingunõukogu, ringhäälingute liidu kui teletootjate liidu vahel mullu 30. aprillil sõlmitud kokkulepet, milles seisab, et kui avalik-õiguslik ringhääling (ETV ja Eesti Raadio) saab reklaamivabaks, vajab see normaalseks tegutsemiseks riigilt 250-270 miljonit krooni aastas.
«Kuid eelarvest loeme numbrit 217,5 miljonit krooni. Pettuse suurus on väga lihtsalt välja arvutatav,» nentis Urm. «Need, kes toonasele kokkuleppele alla kirjutasid, hääletasid samas ka praeguse riigieelarve poolt. Otsus, mis kevadel alla kirjutati, ei kujuta endast tegelikult mitte midagi muud kui riiklikul tasemel pettust.»
Aprillis sõlmitud kokkulepe reklaamivabale avalik-õiguslikule ringhäälingule aastas 250-270 miljoni krooni eraldamise kohta peab silmas reklaamivaba täisaastat. Tegelikkuses tohib ETV aga terve 2002. aasta esimese poole reklaami näidata, Eesti Raadio aga aastani 2005.
Kokkulepe täidetud
Kuna ETV on teatanud, et tema kogu 2002. aasta reklaamitulude prognoos on pisut alla 60 miljoni krooni, poolaasta prognoos seega ligi 25-30 miljonit, on selle raha ja riigieelarve eraldise summa sisuliselt võrdne kõigi osapoolte vahel kokkulepituga. Lisaks teenib ETV veel üle kümne miljoni nn omatulu teenuste osutamisest jms. Ka ER teenib reklaamitulu.
Mitmed ETV telgitaguseid ja Urmi käitumist tundvad allikad kinnitasid eile Postimehele, et Urmi süüdistused on mõeldud looma talle avalikkuse silmis enam-vähem viisakat taganemisvõimalust oma ametist. «Maja on kuude kaupa olnud reaalse juhtimiseta, valitseb segadus ja teadmatus,» iseloomustas üks allikas Postimehele olukorda ETVs.
Aare Urm ei kinnitanud Postimehele ega lükanud ka ümber võimalust, et ta teatab tänasel ringhäälingunõukogu istungil tagasiastumisest. «Kui eelarveküsimusi paika ei saada, siis on küllaltki problemaatiline, mida ma siin edasi teen,» kõneles teledirektor.
Postimehe allikad ei välista, et ringhäälingunõukogu võib Urmi ka vallandada.
ETV juht Urm iseloomustas Riigikogu otsust lõpetada ETV reklaami müük kui üks sissetulekuallikas poole majandusaasta pealt sõnadega «äärmiselt suur rumalus». Postimehe andmetel oli just Urm see, kes taotles, et algselt 1. jaanuaril 2002 jõustuma plaanitud reklaamist loobumine leiaks aset 1. juulist 2002.
Haruldane külaline
Ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar ütles, et Aare Urm külastas ringhäälingunõukogu istungit viimati 17. septembril, ehkki nõukogu on vahepeal koos käinud tihedamini kui kord kuus ning ka Urm on alati olnud istungitele kutsutud. «Kui ta nüüd tuleb, siis on see meile tõeline suursündmus,» rääkis Sinissaar.
Urmi süüdistust kommenteerides möönis Sinissaar, et siin on tegemist olukorraga, kus pada sõimab katelt.
«Seesama riik, kes raha eraldab, soovib, et pärast 1. juulit ei oleks ETV ekraanil mitte ühtegi reklaami. Samas me kuuleme, et Urm on advokaadibüroodes registreerinud reklaamilepinguid, mis näevad ette reklaami edastamist ka pärast 1. juulit. Seda kõike me tahamegi põhjalikult ja pikalt arutada,» kõneles Sinissaar.
ETV juhid on ajakirjanduses korduvalt deklareerinud, et hoolimata seadusest kavatseb ETV reklaami terve aasta näidata. Veel eelmise aasta lõpus pärast reklaami väljaviiva seaduse vastuvõtmist õhutas ETV reklaamikliente sõlmima pikaajalisi lepinguid.
Ringhäälingunõukogu nõuab Urmilt ka aru vormeliülekannete ostmise kohta ETV ekraanile. «Et meie suhtumine sellesse on kriitiline, on veel pehmelt öeldud,» lausus Sinissaar.
Urm väitis, et eelmise aasta sügiseks oli ülekannete maksmiseks vajalikule rahale kate sponsorite ja reklaamilepingute näol leitud. «See oli enne reklaami väljaviimise seaduse vastuvõtmist,» kõneles Urm. «Meie tegutsemine oli seaduslik.»
Alo Lõhmus, Toomas Mattson
uudised@postimees.ee