Lauluvõistluse peaprodutsent Juhan Paadam peab samuti suureks saavutuseks seda, et valitsuselt oodatav summa on mullusuviselt 65 miljonilt kahanenud 35 miljonile kroonile. «Mida kiiremini me ametliku eelarve saame, seda parem. Üldiselt võiks see juba olemas olla,» lausus Paadam.
30. novembri kuupäeva kandev Eurovisiooni eelarve projekt näeb lauluvõistluse kogukuluks ette 122 648 000 krooni, millest suurima osa (49 miljonit) moodustavad kulutused tele-, heli- ja valgustehnikale.
Lauluvõistluse finantsdirektor Jaanus Kõusaar selgitas, et tehnika alapunktis on suurimaks väljaminekuks (11,5 miljonit) Rootsi Televisioonilt renditavad kaks digitaalset ülekandebussi kokku 18 kaameraga, kümme digitaalset Betacami videomagnetofoni ning kaks helibussi digitaalse heliülekande tegemiseks.
Samuti tulevad Rootsist 51 kommentaatoriboksi koos otseülekande tegemiseks vajaliku sisustusega ning sidetehnika satelliidiühenduse tarbeks.
«Koos tehnikaga saabub Tallinna ligikaudu 40 inimest, sealhulgas kaheksa operaatorit. Tehnika jääb Tallinna 17 päevaks,» kirjeldas Kõusaar.
Kontserdi valgustamiseks kulub eelarve järgi 6,7 miljonit krooni, mille eest riputatakse Saku Suurhalli lakke 330 liikuvat, 250 liikumatut ja 8 punktvalgusprozhektorit.
Lisaks töötavad kontserdi ajal kuus tossumasinat ning kogu vaatemängu juhivad kuus valgustehnika juhtimispulti.
«Valgustehnika renditakse peamiselt Rootsist või Taanist, lisaks kasutatakse võimalikult palju Eesti tehnikat, et hoida kulusid optimaalsena,» ütles Kõusaar.
Tallinna Eurovisiooni lõppkontserdi valguskunstnik on rootslane Per Sundin, kes pidas sama ametit kaks aastat tagasi Eurovisiooni Stockholmi kontserdi ajal.
Eelarvepunkt «show», mis sisaldab kulusid lavaehitusele, vaheklippidele, rezhiile ja vaheesinejatele, läheb maksma 16,1 miljonit krooni, millest ainuüksi lava ehitus neelab 7,7 miljonit krooni.
