Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et kõik ausalt ära rääkida, tuleks alustada mõttest kirjutada lugu koodnimetuse all «kohv klaviatuuris» kuuldavasti olevat ma sellel alal suur spetsialist. Vaadates serveraariumi (konditsioneeritud ruum, kus elavad serverid) nurgas kõrguvat surnud klaviatuuride hunnikut, tuleb vist tunnistada, et teatav elukogemus on olemas. Aga vahest oleks mõtet hoopis neist laipadest üle vaadata ja mõelda alustuseks paari muu asja peale, mis arvutile teevad haiget.
Elekter
Mina sain kodus remondiga paar aastat tagasi ühele poole ja sellest ajast on ka seinad korralikke maandusega pistikupesasid täis. Kuid veidi ringi kolades leiab nii kodusid kui ka kontoreid, kus remont veel tegemata ja seintes kolmesoonelise kaabli asemel kahene, pesad tsaariaegsed ning võimu jagamine fööni ja arvuti vahel käib läbi mingi müstilise kujuga harupesa.
Iseenesest arvuti muidugi käib, aga... Avastasin just veidi aega tagasi ühe arvuti monitoripilti telesaate jaoks videosse keerates kahtlased virmalised pilt lainetas ja mingid tähed särasid seal kah vahel. Veidi ringi vaadates leidsin harupesa, mille kerge puudutamise peale kogu krempel vait jäi. Olid mu probleemid ehk seotud sädelusega? Kes teab, kuid igal juhul on tegu päris mitmel põhjusel sandi olukorraga.
Alustuseks vahest lihtsalt see, et tooli nihutamine võib sind vooluta jätta ning pooleli oleva töö aia taha lasta, aga valel hetkel välja lülitamine võib arvutile ka hullemalt mõjuda, näiteks juhul, kui see sünnib olulise info kõvakettale kirjutamise hetkel.
Mind ennast häirib tegelikult hoopis rohkem maanduse puudumine ja seda sugugi mitte kasutaja tervisele mõeldes kuigi tuleb tunnistada, et olen ka arvuti kerest üsna kõva särakat saanud. Probleem on hoopis erinevate seadmete vahelistes ühendustes arvutist monitori, printerisse ja mujale.
Kui elektrisüsteem pole päris tasemel ja kõik kenasti maandatud, võib tulla ette olukordi, kus korraga printerit ja arvutit katsudes võib hüppama panevat särakat saada. Mõni aeg tagasi ühes kesklinna kontoris resideerudes juhtus sellist asja näiteks juhul, kui üks seade oli ühendatud arvutite jaoks veetud maandusega pessa ja teine vanasse seinapessa brrr...
Kui see pinge lihtsalt ehmatas mind, siis arvuti ja printeri pordid oleks see võinud ühendamise hetkel vabalt läbi lasta. Mina olin superettevaatlik ja juhtudel, kui tõesti oli vaja teist pesa kasutada, ühendasin enne kõik seadmete vahelised kaablid ja alles siis pistsin saba seina, aga see pole kindlasti õige lahendus.
Parema lahenduse puudumisel võiks endale osta vähemalt ühe korraliku maandusega pikendusjuhtme ning kontrollida, et kõik seadmed saaksid toidet samast seinapesast ja see pesa võiks ju olla keskmisest veidi korralikum. Pole teab mis suur väljaminek arvuti hinnaga võrreldes.
Palju elektrit
ehk äike, torm ja muud kurjad loodusnähtused.
Umbes kuu aega tagasi nägin arvutiparanduses masinat, mille modemikaart oli justkui punktkeevitusega kere külge kinnitatud põhjuseks kergekujuline välgutabamus. Kogu kremplist sobis edasiseks kasutuseks vaid plekist kere, seda muidugi pärast modemi lahtikeevitamist.
Lihtsaim soovitus on arvuti sabad kahtlase ilmaga lihtsalt voolu- ja telefonivõrgust välja tõmmata, aga kuna seda va ilma ei või kunagi ette teada, siis tasuks endale soetada korraliku piksekaitsega pikendusjuhe. Odavama leiab hinnaga veidi peale sadat krooni, korralikumad on 500-700 krooni kandis, eriti headel on küljes ka pesad telefonijuhtme jaoks. Peab vist mainima, et mina neid odavamaid eriti ei usaldaks.
Tolm ja muu saast
Loomulikult ei ole eriti hea mõte arvutisse kohvi või kartulisalatit poetada, aga kehvasti võib mõjuda ka hoopis märkamatum saaste. Nimelt istub suur osa arvuteid põrandal toanurgas või laua taga ehk kohas, kuhu tolmuimeja eriti ei kipu oma nina toppima. Sellest poleks vahest suurt häda, kui arvuti ise ei toimiks oma toiteploki jahutusventilaatori jõul tolmuimejana.
Kannatajaks pooleks seejuures kõik, mis lahtine ja liigub: toiteploki ja protsessori ventilaatorid ise kipuvad kiiresti kuluma ja mürisema hakkama või kinni kiiluma, lisaks muidugi flopidraiv ja CD-lugeja. Asjale lisab teatavat vürtsi ka see, kui tolm näiteks köögi läheduse tõttu sattub olema selline rasvasevõitu.
Abiks on see, kui arvuti ei istu paksu ja karvase vaiba peal ning on paigutatud nii, et suurem tolm tema ümbert oleks ikka päris-tolmuimejaga kättesaadav.
Minu kogemus ütleb, et hea mõte on arvuti taga olev juhtmepundar üks kord lahti harutada ning kenasti sorteeritult tagasi ühendada kui võimalik, siis lausa þgutti seotult. Ehituspoe elektriosakonnast leiab sellist kõritoru, mille võib noaga lahti lõhestada ja siis juhtmepuntra ümber kerida, tekitades nii ühe ja kompaktse soolika. Saksamaal muideks müüakse sellist pooleks lõigatud kõri-toru lausa mööblipoes ja nimelt arvutijuhtmete jaoks.
Kohv ja muu hea kraam
Kõige lõpuks võiks jõuda siiski ka totaalse hävinguni, mis meil kõigil varem või hiljem ette tuleb nimelt ei ole lihtsalt võimalik arvutit kasutada nii, et selle käigus pidevalt kohvi, kokat või midagi muud meelepärast ei jooks. Ning varem või hiljem õnnestub meil osa sellest ka klaviatuuri sisse valada.
Tüüpkäitumine sellisel puhul on loomulikult jälgede peitmine. Nimelt arvab enamus arvutikasutajaid, et kui nad kohviplekid klaviatuuri pealt ära pühivad, siis ei saa keegi klaviatuuri sisse vaadates neid kui pruuni vedeliku allikat süüdistada. Olen kuulnud lõputut hulka seletusi, miks nii tehti: näiteks et kohvi läks ainult naa-aatuke klaveri poole või et see tegelikult ainult pritsis veidi või et tegelikult see ei olnudki kohv, vaid ainult vesi killukese sidruniga.
Moraal igal juhul üks: mistahes vedelik ja elekter kokku ei sobi ning praktikas piisab üsna vähesest, et mingi oluline jupp korrodeeruks: kõik me elektroonika on haljast vaske täis ja erinevalt kirikutornist ei kehti siinkohal reegel, et roheliseks tõmbunud vask ongi soliidsem.
Tehnokrati telesaates soovitasin ühte ehku peale toimivat ja ühte kindlat lahendust: nimelt võiks oma tehniliste teadmiste tasemest sõltumata kannatada saanud klaviatuuri kibekähku pulkadeks lammutada, kraani all ära pesta, lasta rahulikult õhu käes ära kuivada ja siis üritada uuesti kokku tagasi panna. Üldiselt läheb õnneks, eriti kui tähtede paigutus eelnevalt meelde jätta ;-)
Teine võimalus on märksa lihtsam ja töökindlam: võtta lihtsalt nagist jope ja minna poodi uue klaviatuuri järele. See paarsada krooni pole lihtsalt kõike seda vaeva ja pusimist, mis kulub klaviatuuri sisemuse pesemiseks, väärt.
Siia lõppu sobiks veel üks paadunud kohvitarbija soovitus: nimelt leiab hästi varustatud kauplustest klaviatuuriga enam-vähem samas hinnaklassis terastermose-kohvitopsi, mille kaanes vaid pisike auk kohvi joomise tarbeks. Kuigi hea tahtmise korral õnnestub ka sealt kohv klaviatuuri kallata, on tõenäosus paar suurusjärku väiksem. Minu viimane sõna on preventsioon ehk et õnnetuse ärahoidmiseks hangi endale lihtsalt õiget sorti kohvitops. Vot.