Reformierakondlasest ringhäälingunõukogu liige Ignar Fjuk nentis, et seadus ei luba nõukogul sekkuda ETV programmi koostamisse.
«Ka ülekanne Eesti sportlase esinemisest rahvusvahelisel spordivõistlusel on käsitletav avalik-õigusliku saatena,» arutles Fjuk. «Kui presidendi kõne ja kontsert kantakse üle, siis pingviinide paraadi edastamata jätmine pole suur kaotus.»
Samas möönis Fjuk, et avalik-õiguslikule televisioonile peaks aastapäevaga seonduv olema prioriteetsem. Tema arvates oleks aeg presidendi vastuvõtust üldse loobuda, sest see on kujunenud nomenklatuurse seltskonna etenduseks.
Rahvaliitu kuuluv ringhäälingunõukogu liige Villu Reiljan leiab siiski, et vastuvõtu ülekandmine peaks olema avalik-õigusliku televisiooni esmakohus.
«Vabariigi presidente on siiski üks, suusatajaid aga õige mitu,» põhjendas Reiljan. «Siin on poliitilisi tõmblusi - keegi tahab näidata, et üks on eriti suur president ja teine on väiksem president. Et suusatamine on eriti suur ja vabariigi president ei ole nii suur.»
Sinissaar: küsimus on ETV olemasolu mõttes Presidendi vastuvõtu teleülekande küsimust käsitleb 18. detsembril ka ringhäälingunõukogu, kinnitas selle esimees Tiit Sinissaar.
«Isiklikult arvan, et avalik-õigusliku televisioonina peaks ETV eelistama riiklikult olulisi sündmusi meelelahutuslikele ja muud huvi pakkuvatele teemadele, nagu sport seda on,» märkis Sinissaar.
Ta nentis, et mõlemad huvid tuleb rahuldada, aga esikohale tuleks siiski seada presidendi vastuvõtt, sest vabariigi aastapäev on riigis aasta tähtsaim sündmus.
Sinissaare sõnul pakuks vastuvõtuülekande edastamine mõnes erajaamas küll kompromisslahendust, kuid tekitaks samas küsimuse ETV olemasolu mõttekusest.
«Kui vastuvõtt käest ära antakse, siis tekib küsimus, miks peab maksumaksja avalik-õiguslikku televisiooni ülal pidama, kui see ei kavatse piisavalt valgustada riiklikult nii tähtsaid asju,» selgitas Sinissaar.
«Küsimus on ETV prioriteetides ja seadusest tulenevate ülesannete täitmises,» märkis ringhäälingunõukogu juht.