Reede õhtul Hiiumaa pimedasse metsatukka sööstnud lennukis hukkunud Jaan Alas oli pärast 1940. aastat esimene inimene iseseisva Eesti ajaloos, kelle elutee katkes reisilennuki pardal, kinnitab ajakirja Tehnikamaailm toimetaja Teodor Luczkowski.
Esimene tsiviillennu ohver pärast 1940. aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reede õhtul Hiiumaa pimedasse metsatukka sööstnud lennukis hukkunud Jaan Alas oli pärast 1940. aastat esimene inimene iseseisva Eesti ajaloos, kelle elutee katkes reisilennuki pardal, kinnitab ajakirja Tehnikamaailm toimetaja Teodor Luczkowski.
Ta lisas, et viimased enne Alast tavalises reisilennukis hukkunud pole Eesti vabariigi lennundusajaloos kirjas mitte kui õnnetuse-, vaid sõjaohvrid.
1940. aasta 14. juunil Tallinnas Junkers-52/3M tüüpi lennuki pardale astunud inimestele sai saatuslikuks Nõukogude pommitaja SB-2 pardakuulipildujast tulistatud valang. Helsingisse suundunud reisilennuk Kaleva sööstis leegitsevana Soome lahte, viies endaga külma hauda kõik üheksa pardal viibinud reisijat.
Aerofloti must päev
Nõukogude Liit oli asunud Eestis parajasti teostama juunipöördena tuntuks saanud putshi ning kehtestanud Eesti ümber mere- ja õhublokaadi vööndi.
Rängim lennukatastroof, millesse Eesti elanikud kunagi on sattunud, jääb Luczkowski sõnul aga siiski lähiminevikku - 3. mail 1985. aastal hukkus Ukrainas Lvovi linna lähistel 71 Tallinnast startinud lennuki pardal viibinud inimest. Vaid mõned minutid enne maandumist sihtkohaks olnud Lvovis põrkas Aerofloti Tu-134 kokku äsja startinud sõjaväe transpordilennukiga An-26.
Nelja kilomeetri kõrgusel toimunud lennukatastroofi ohvrite arv ulatus ETV saate «Pealtnägija» andmetel 88ni. Teiste hulgas hukkusid kaheksa Tu-134 pardal viibinud last ning transpordilennukiga Moskvasse suundunud Nõukogude kindralid koos peredega.
«Kui Lvovi õnnetus kõrvale jätta, on reedel Hiiumaal hukkunu esimene reisilennukis surma saanu aastakümnete jooksul,» nentis Luczkowski.
Ta lisas, et siinkohal tuleb teha vahet tavalisele liinilennule pileti ostnute ning lennusportlaste ja näiteks eralennukiga sõitjate vahel: «Esimeste ohutuse eest vastutab lennukompanii, teised on aga kas või osaliselt ise riski võtnud.»
Vesilennuk nõudis kaks elu
Telesaates «Pealtnägija» esinenud lennuameti lennuintsidentide uurimise osakonna juhataja Tõnu Aderi andmetel on viimase kümne aasta jooksul Eestis eri sport- ja lõbulennukitega juhtunud õnnetustes hukkunud neli inimest. Neist kaks jätsid elu deltaplaanidega juhtunud õnnetustes ja kaks mullu 21. juunil Pärnu jõkke kukkunud vesilennukis.
Viimase juhtumi puhul sattus 62-aastase Ernst Juhansoni juhitud vesilennuk Pärnu jõe kohal lennates pöörisesse ja langes vette. Nii Juhanson kui ka lennukis viibinud kümneaastane Kristjan surid hiljem haiglas.
Traagiliste tagajärgedega õnnetustest rohkem juhtub Aderi sõnul kõikvõimalikke lennukitega seotud intsidente ja viperusi. Mullu registreeris lennuamet 35 vahejuhtumit kopterite ja lennukitega, tänavu on neid olnud juba 38.
Luczkowski ütles, et Nõukogude lennuväe masinatega juhtus Eestis 50 aasta jooksul nii palju õnnetusi, et nende üleslugemine nõuab üksjagu aega ja süvenemist.
«Ämari lennuvälja juures on isegi lendurite surnuaed, viisnurkadega lennukisabad ristide asemel,» tähendas ta. «Ma olen oma silmaga näinud, kuidas kaks Nõukogude transpordilennukit Lasnamäe kohal kokku põrkasid.»