Urmi hinnangul on sisuliselt tegu sooviga sekkuda ühe telesaate korraldamisse, kuid sellega pole nõus ei Eurovisiooni Eesti-poolsed korraldajad ega saate kaubamärgi omanik Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU).
Võistlusest erinev arusaam
«Lauluvõistluse eesmärk on levilaulude esitamise propageerimine, see ei ole mingil juhul poliitilise propaganda koht,» nentis Urm.
Lepingu järgi seatakse kõikide Eurovisiooni puudutavate küsimuste lahendamiseks sisse 2/3 häälteenamuse nõue ning otsuste mittetäitmisel ootaks osapooli miljonitesse kroonidesse ulatuvad rahatrahvid.
«Ma ei nimetaks seda koostööks, vaid meile pähe istumiseks ja üheseks püüdluseks projekti üle võtta,» ütles Urm.
Peaministri nõuniku Tarmo Sumbergi sõnul on komisjon vajalik selleks, et nii Tallinn, mainekujundajad kui ka televisioon saaks suurürituse õnnestumiseks ja riigi tutvustamiseks paremini koostööd teha.
«Selleks, et Eestit tutvustada, on vaja enne kokku leppida, mida me endi kohta ütleme,» selgitas Sumberg.
Postimehele teadaolevail andmeil on EAS juba varem üritanud suunata ka kevadisel lõppkontserdil enam kui 100 miljoni inimeseni jõudvate Eestit tutvustavate videoklippide sisu, et see ühtiks projekti «Eesti tuntuks» ideedega Eesti märgist.
«Muidugi ei saa meie sundida neid muudatusi tegema, aga kindlasti saavad nad ise aru, et peaksime ajama ühte asja, mitte märkide otsingutel eri suundadesse kiskuma,» lausus EASi projektijuht Evelin Int-Lambot.
Tema sõnul tuleb enne hoolikalt läbi mõelda, millise mulje jätab vaatajatele peale videoklippide ka näiteks lavakujundus või kuidas toimub saate reklaam väljaspool Eestit.
