Haigekassa sunnib ootama silmaoperatsiooni 25 aastat

Kuigi ühest silmast pime Ats Reinhold (53) peab sarvkesta siirdamise lõikust Eestis 25 aastat ootama, ei saa ta minna ka välismaale lõikusele, sest haigekassa keeldub sel juhul operatsiooni kinni maksmast.

Kahe aasta eest glaukoomi tõttu paremast silmast pimedaks jäänud Reinhold on Tallinna silmakliinikus sarvkesta ootajate järjekorras 70. kohal. Viimasel kahel aastal on kliinikus tehtud kolm-neli lõikust aastas, sest haigla ei suuda hankida siirdamiseks tarvilikke sarvkesti.

«Sellise tempoga tuleks mul järjekorras oodata 25 aastat, võib arvata, et ma ei jõua seda ära oodata,» nentis Reinhold.

Meest Tallinna silmakliinikus konsulteerinud arst rääkis talle võimalusest minna ravile Rootsi. Eestis on lõikuse hind 6000 krooni, Rootsis aga maksab samasugune operatsioon 75 000 Eesti krooni.

Kuna Reinholdil pole nii suurt summat kusagilt võtta, soovis ta haigekassalt garantiikirja, mis tõendaks, et haigekassa maksab kinni tema silmalõikuse Rootsis.

Napib raha ja elundeid

Eesti haigekassa direktor Maris Jesse teatas Reinholdile, et garantiikirja operatsiooni eest tasumiseks Rootsis pole võimalik anda.

Jesse viitab kirjas sotsiaalministri määrusele, mis lubab haiget välismaale ravile saata vaid juhul, kui soovitud ravi on patsiendile näidustatud ja põhjendatud ning seda pole võimalik Eestis läbi viia.

Reinholdi silmale hinnangu andnud Tartu Ülikooli silmakliiniku arst Riina Pulges leidis, et mees vajaks sarvkesta siirdamist koos kunstläätse paigaldamisega. Jesse sõnul saab seda operatsioon teha Eestis, kuid lõikusele on pikk järjekord.

Riik maksab Reinholdile 1190 krooni invaliidsuspensioni kuus, kuid pensionieani jääb tal veel tosin aastat. Mees on välja arvutanud, et selle aja jooksul tuleb riigil talle pensioni maksmiseks kulutada minimaalselt 170 000 krooni, juhul kui pension ei tõuse.

«Palju odavam oleks mu operatsioon kinni maksta ja ma saaksin tööle minna ning ise makse maksta,» mainis Reinhold.

Tallinna silmakliiniku juhataja Ülle Aamer nimetas olukorda kurioosseks: vormiliselt saab Eestis tõesti sarvkesta siirdamisi teha, tegelikult neid aga ei tehta, sest sarvkesti pole.

Haigekassa raviteenuste büroo juhataja kohusetäitja Jana Peterson ütles Postimehele, et kõigi sarvkesta siirdamist ootavate patsientide välismaale saatmine pole võimalik ning takistuseks pole mitte ainult raha. «Doonorelundite leidmine on ka mujal riikides probleemiks,» nentis Peterson.

Sarvkestade siirdamislõikuste järjekord hakkas pikenema 1997. aastal, kui sotsiaalministri määrusega pidi elundite siirdamiseks olema surnud inimese eluajal antud kirjalik nõusolek oma elundeid loovutada või siis kirjalik nõusolek surnu lähedastelt. Enne seda määrust polnud haiglal sarvkestade puudust, kuid nüüd ei suudeta neid enam kusagilt hankida. Praegu on Tallinnas sarvkestalõikuse järjekorras 80 inimest.

Silma peetakse tabuks

Sel aastal alustati nende lõikustega ka Tartus, kus järjekord on lühem, ulatudes siiski vähemalt kahe aastani.

1996. aastal tegi Tallinna silmakliinik 54 sarvkesta siirdamist, nüüdseks on lõikuste arv aga enam kui kümme korda kahanenud. Aameri väitel suudaks silmakirurg siirata kaks sarvkesta päevas.

Mingit tulemust ei andnud 1997. aastal algatatud doonorkaartide aktsioon.

«Isegi kui surnu lähedased lubavad võtta neere, siis silma sarvkestade äravõtmiseks luba ei anta. Silma peetakse tabuks,» tõdes Aamer.

Kolm aastat tagasi õnnestus Tallinna arstidel osta Stockholmi sarvkesta pangast kolm konserveeritud sarvkesta, kuid hiljem pole see õnnestunud, sest Rootsil endalgi on nendega kitsas käes. Rootsist tuues maksab sarvkest umbes 11 000 krooni.

Teine võimalus oleks hankida sarvkesti USAst Baltimore’is asuvast rahvusvahelisest koepangast, sel juhul maksaks see koos transpordikuludega umbes 23 000 krooni.

Peterson kinnitas, et haigekassa oleks valmis maksma välisriigist sissetoodud sarvkestade eest.