/nginx/o/2009/08/12/220414t1hffc0.jpg)
Justiitsministeerium heidab valitsusele ette loidust alkoholipoliitikaga tegelemises ja selle valdkonna killustatust, mistõttu kuulub Eesti enim alkoholi tarbivate riikide hulka ja kannab ulatuslikke kahjusid. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on nemad endast kõik andnud.
Sotsiaalministeerium pidi koostöös põllumajandusministeeriumi ja teiste institutsioonidega töötama 2004. aastaks välja pikaajalise kontseptsiooni, mille eesmärk oleks olnud vähendada alkoholi kuritarvitamist ning sellest inimesele ja ühiskonnale tekkivat kahju.
Selle täitmisega pole hakkama saadud, selgub justiitsministeeriumi kokkuvõttest kuni 2010 kehtivate kriminaalpoliitika arengsuundade täitmise kohta. «Kuigi valitsuskabinetis arutati 2009. aasta jaanuaris alkoholipoliitika memorandumit, ei ole tegudega kaugele jõutud,» kritiseerib justiitsministeerium.
«Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu ulatuslikud,» seisab seletuskirjas.
«Eestis puudub valitsuse kinnitatud ühtne alkoholipoliitika dokument ja seni, kui teemaga ei tegeleta ühtselt ja koordineeritult, võibki öelda, et tegevus on killustatud,» kommenteeris ministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus.
Seetõttu on uute kriminaalpoliitika arengsuundade eelnõus nähtud taas vajadust süsteemse alkoholipoliitika järele. Kõmmuse sõnul peaks olukorra parandamiseks valitsus heaks kiitma riikliku alkoholipoliitika raamdokumendi, mis seab eesmärgiks alaealiste alkoholitarbimise ja riskitarbimise ning neist tulenevate kahjude vähendamise.
Samuti ei pea justiitsministeerium põhjendatuks seda, et kriminaalpoliitika on vaid justiitsministeeriumi ja selle üksikute ametkondade ponnistus ning teised institutsioonid on jäänud passiivsesse rolli. Näiteks peaks see olema enam läbimõeldud haridus- ja sotsiaalsüsteemi osa.
Sotsiaalministeerium andnud parima
«Sotsiaalministeeriumis on alkoholipoliitika memorandum välja töötatud, me oleme sellega mitu korda valitsuses käinud, kuid valitsus on selle vaid teadmiseks võtnud,» sõnas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ülla-Karin Nurm.
Memorandum on sotsiaalministeeriumi kodulehel ning sisaldab ettepanekuid ülesanneteks kõikidele ministeeriumidele. Näiteks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne alkoholi müügi ja reklaami reguleerimine, rahandusministeeriumil maksupoliitiliste meetmete rakendamine, põllumajandusministeeriumil alkoholituru järelevalve jne. Justiitsministeeriumi ülesandeks on selles dokumendis õigusloome väljatöötamine.
Nurme sõnul peaksidki kõik ministeeriumid nende eesmärkide nimel oma ülesannete täitmisega tegelema. Sotsiaalministeerium on omalt poolt teinud niipalju kui oma vastutusalas teha saab: «Oleme läbi viinud tervise- ja alkoholiuuringuid, neid analüüsinud, tegeleme aktiivselt ennetusega,» loetles ta.
«Meie teiste ministeeriumide eest ei saa otsustada, valitsuse roll on anda suunad ja öelda, mis on prioriteet,» tõdes Nurm.