/nginx/o/2008/12/17/106413t1hadea.jpg)
Justiitsministeerium peab küsitavaks kapo olemuslikku rolli korruptsioonikuritegude menetlejana ning leiab, et korruptsioonikuritegude uurimine tuleks anda politseiprefektuuride pädevusse.
Ministeerium soovib korruptsiooni uurimise anda kapo asemel prefektuuridele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kapo kui julgeolekuasutuse olemuslik roll korruptsioonikuritegude menetlejana on küsitav, kuna kriminaalmenetluse pädevuse laienemisel võivad kannatada kapo julgeoleku tagamisega seotud funktsioonid,» märgitakse justiitsministeeriumist kooskõlastusele saadetud «Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018» seletuskirjas.
Seejuures tuuakse välja, et 2008. aastal kohtusse jõudnud pistise ja altkäemaksu asjadest on koguni 64 protsenti kapo menetletud.
Ministeeriumi hinnangul tuleks majandus- ja korruptsioonikuritegude uurimist muuta. Politseiprefektuurides tuleks määrata sellele spetsialiseerunud uurijad, kes vabastatakse masskuritegude uurimisest.
«Majandusuurijad uuriksid äriühingutega seotud ja pankrotikuritegusid ning suurema varalise kahjuga ja ametiisiku poolt toime pandud kelmuste ja omastamiste kuritegusid; korruptsiooniuurijad pistise-altkäemaksu, toimingupiirangu rikkumise, riigihangete rikkumisega seotud jms kuritegusid,» pakutakse välja.
Uurijate töö põhirõhk oleks «pro-aktiivsetel» uurimismeetmetel ehk info kogumisel ja igas prefektuuris peab selleks olema piisavalt jälitusega tegelevaid menetlejaid.
«Diferentseerida tuleb ka uurijate palgad ning vaadata üle kapo roll korruptsiooni uurimisel ning liikuda uurimiskvaliteediga suunas, mis võimaldaks kogu korruptsiooni uurimise anda politseiprefektuuride pädevusse,» pakub välja seletuskiri.
Kapo: ka korruptsioon on oht julgeolekule
Praegu on korruptsioonikuritegude kohtueelne menetlus pandud valitsuse 2007. aasta määrusega politsei- ja kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse. Kaitsepolitsei menetleb kõrgemate riigiametnike ja kuue suurema omavalitsuse kõrgemate ametnike toimepandud korruptsioonikuritegusid.
«Seni ei ole see meie julgeoleku tagamisega seotud ülesannete täitmist takistanud,» sõnas kaitsepolitseiameti komissar Andres Kahar.
«Arvestades, et korruptsioon kujutab endast otsest ohtu riigi julgeolekule, siis on kindlasti vajalik ja võimalik korruptsioonivastast võitlust tõhustada. Kuidas ja mismoodi seda teha, millise menetlusasutuse rolli suurendada ja millise oma vähendada, on otsustamise küsimus,» lisas Kahar.
Siseministeerium: esialgu ei muudeta midagi
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort ütles Postimees.ee'le, et kapo uurimisalluvust pole esialgu siiski kavas muuta.
«Küsimus oli arutusel selle aasta 21. juulil toimunud siseministri ja justiitsministri kohtumisel, kus otsustati korruptsioonikuritegude uurimiseks määrata konkreetsed vastutajad politsei poolt. KAPO uurimisalluvust otsustati seni mitte laiendada ega muuta,» sõnas Koort.
Samuti lepiti siis kokku, et oodatakse ära vastavate üksuste rakendumine politseis ning eduka rakendumise korral kaalutakse mõistliku aja jooksul ka kuue omavalitsuse tagasiandmist politsei uurimisalluvusse.
«Siseministeeriumi arvamus ei ole selles küsimuses möödunud kuude jooksul muutunud ning peame jätkuvalt korruptsiooni oluliseks ohuks riigi julgeolekule,» rõhutas Koort.