/nginx/o/2008/05/06/38374t1hdeeb.jpg)
Aastani 2018 seatavad kriminaalpoliitika arengusuunad võtavad võimalike tulevikuriskidena arvesse ka Eestis seni veel tundmatute või vähe levinud rassilise, etnilise ja religioosse taustaga kuritegude tekke - näiteks sundabielud, aumõrvad või inimkaubandus.
«Seoses Eesti kuulumisega Euroopa Liitu ja Schengeni ruumi ning elatustaseme tõusuga võib oodata senisest erineva rassilise, etnilise ja religioosse taustaga immigrantide ja turistide arvu kasvu, mis võib kaasa tuua niisuguste erisustega seotud intsidentide sagenemise,» seisab justiitsministeeriumist kooskõlastamiseks saadetud kriminaalpoliitika arengusuundade seletuskirjas.
Näiteks võib sisserännanutel tekkida probleeme töötamise ja elamisega seotud lubade ja muude selliste dokumentidega ning neid võidakse hakata võltsima.
«Välistada ei saa Eestis seni tundmatute või harva esinenud kuritegude toimepanemist - näiteks rassiline vägivald (nn vihkamiskuriteod), sundabielud, aumõrvad,» leiab justiitsministeerium, ennustades, et mõni uusimmigrantide rühm võib perekondlike sidemete ning suure sündimuse puhul kiiresti kasvada ja seetõttu tuleb neid probleeme õigeaegselt märgata.
Näiteks tuuakse välja, et Põhjamaades panevad uusimmigrandid toime suhteliselt palju vägivallakuritegusid, võrreldes nende osakaaluga rahvastikus. «Põhjamaades seostatakse immigrante perevägivallaga, esinenud on aumõrvasid või muul viisil kogukonnasisest ahistamist.»
Samal ajal on sagenenud ka kohalike elanike ründed uusimmigrantide vastu, peamiselt rassilistel motiividel. «Eesti inimesed ei pea teise nahavärvi või kultuuriga inimeste sisserännet probleemiks, samas jällegi 34 protsenti inimestest ei sooviks moslemitega samas kollektiivis töötada,» selgus justiitsministeeriumi paari aasta tagusest uuringust.
Sisserännanutega seotud kuritegude vastu võitlemiseks tuleb immigrantide sisseelamist ühiskonda muuta võimalikult valutuks, mis hõlmab näiteks alaealiste puhul koolieluga toimetulekut. «Täiskasvanute puhul tuleb aga keskenduda eelkõige tööelu ja elamislubadega seotud tegevustele,» seisab seletuskirjas.
Kapo hinnangul madal tõenäosus
Kaitsepolitseiameti komissari Andres Kahari sõnul on praegu ülalkirjeldatud kuritegude tõenäosus Eestis väga madal.
«Siinne moslemikogukond koosneb rahumeelsetest ning seadusekuulekatest kodanikest, kellest valdav osa on siin pikka aega (NSV Liidu ajast) elanud ning hästi ühiskonda lõimunud,» lisas ta põhjenduskeks.