Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni juht Marju Lauristin soovib jätta tasulise reklaami Eesti Televisiooni ekraanile aastani 2004 ja peab samas õigeks kasseerida igalt eratelekanalilt üleriigilise ringhäälinguloa eest aastas 20 miljonit krooni.
Lauristin pidurdab ETV vabanemist reklaamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu kultuurikomisjoni liikmetele saadetud ja sisearuteluks mõeldud Lauristini ettepaneku tekstist johtub, nagu peaks TV 3 ja Kanal 2 juba 1. jaanuarist 2002 hakkama maksma kumbki 20 miljonit krooni, et üldse eetrisse minna, kuigi ETVst viidaks reklaam välja alles aastal 2004.
Lauristin tahab ETV-le anda ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu täiendusettepanekus õiguse müüa reklaami veel kaks aastat ja näidata pärast seda reklaami lausa ilma rahata.
Sellisel kujul on Lauristini mõte vastuolus riigi ja ringhäälinguorganisatsioonide kevadel sõlmitud kokkuleppega, mille sisuks oli, et riik tagab ETV stabiilse rahastamise, viib ETVst aastast 2002 reklaami välja ja kehtestab eratelekanalitele litsentsitasu, millega erameedia kompenseerib avalik-õiguslikule meediale reklaamisissetulekust ilmajäämise.
Riigikogus esimese lugemise läbinud seaduseelnõu on praegu mõeldud jõustuma 1. juulil 2002.
Näpuviga või tõsine soov?
Meediaärimees Rein Lang ütles Lauristini ettepanekuid kommenteerides, et need avavad tema tegelikku «mina».
«Marju Lauristini ettepanekus peegeldub kogu eraajakirjanduse vihkamine ja bolshevistlik soov igal juhul poliitikuna määrata, mida kirjutatakse ja mida räägitakse,» ütles Lang. «Kui ettepanekut lugeda, siis on üheselt selge, et 20 miljonit tuleb maksta selleks, et üldse telekanalit teha, aga ETV reklaamib nii palju edasi kui tahab. Kui see ei ole nali, siis sellise seaduse jõustumisel lõpetavad eratelekanalid otsekohe tegevuse, jääb ainult ETV. See purustab ka eraraadiod,» selgitas Lang, kes on hariduselt jurist.
Riigikogu kultuurikomisjoni nõunik Anna Maikallo kinnitas Postimehele, et Lauristini ettepanekud on praegu saadetud üksnes kultuurikomisjoni liikmetele aruteluks komisjoni istungil esmaspäeval ja need või osa neist võivad saada komisjoni ettepanekuks, kuid võivad ka mitte saada.
Ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar avaldas Postimehele kindlat veendumust, et Lauristin ei mõelnud tegelikult nii, et erakanalid maksavad ringhäälinguloa eest ka olukorras, kus reklaam ETVs säilib. «See on kindlasti viga,» sõnas Sinissaar. «See oleks absurdne!»
Postimeest konsulteerinud juristid viitasid samuti võimalusele, et Lauristin on väljendunud nii, et «mõtles üht, kuid kirjutas teist». Ilma erakanalite nõusolekuta poleks niikuinii võimalik muuta nende praeguste, 2004. aasta lõpuni kehtivate ringhäälingulubade tingimusi.
Lauristinilt ei õnnestunud Postimehel eile vahetult selgitusi saada, sest ta viibib lähetuses Moldovas.
Tasuta reklaam
Lauristin tahaks, et reklaami müümine käiks ETVs edasi vähemalt 2004. aastani, aga ka pärast seda poleks reklaami näitamine keelatud, samas ei tohi selle eest raha võtta. Kui mistahes organisatsioon või ettevõte võib end ETVs ilma rahata reklaamida, siis tähendab see Rein Langi hinnangul kogu reklaamituru hävingut.
Praegune eelnõu näeb ette, et näiteks Eesti Televisioonil on õigus oma programmides edastada reklaami vaid juhul, kui see kaasneb rahvusvaheliste spordiürituste või muude rahvusvaheliste projektide ülekandeõigusega. Muudel juhtudel on reklaami edastamine keelatud. Lauristin soovib lisada sõnale «reklaam» ette «tasuline». Ka kultuurikomisjoni istungil 8. oktoobril tegi Lauristin sama ettepaneku, selgitades, et «küsimus on ikkagi reklaamis, mille eest saadakse raha, mitte mis tahes reklaamis».
Lisaraha sponsoritelt
Praegune seaduseelnõu lubab, et avalik-õiguslikes ringhäälinguorganisatsioonides on lubatud ainult see sponsorlus, mida osutavad mittetulundusühingud, sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Lauristin arvab, et ETV sponseerimisega võiks tegelda ka eraettevõtted «kultuurilist püsiväärtust omavate programmiväliste projektide suhtes» lepingu alusel ringhäälingunõukoguga.
«Sponsorite nimed on lubatud esitada sõnalisel kujul saate teadustuses või lõputiitrites. Sponsorite nimetamine ei tohi omada nende tooteid või brändi reklaamivat iseloomu,» paneb Lauristin ette.
Ta soovib ka, et ETV-l ja Eesti Raadiol oleks õigus peale sotsiaalse, kultuurialase ja heategevusliku iseloomuga teadete tasuta avaldada ka valimistega seotud teateid, kusjuures neid käsitletakse avalik-õigusliku ringhäälinguprogrammi osana.
Lauristin väidab oma kirjas kultuurikomisjonile end lähtuvat ettepanekuid tehes asjaolust, et 2002. aasta eelarve eelnõu ei sisalda kokkuleppele vastavat kompensatsiooni ning uue finantseerimise aluseks olevat ringhäälingu arengukava 2002. aastaks ei ole olemas.
«Varaseim on võimalik esitada 2003. aasta eelarve tegemise ajaks. Samuti on muutunud ühe kanali ärakukkumisega olukord reklaamiturul/ /Muutunud olukorras ei ole kindlust, kas eraringhäälingud on valmis kompenseerima kolmanda kanali ärajäämisel tekkivat auku täies mahus.»
Samuti pole garantiisid, mis väldiksid juba kehtivatele ringhäälingulubadele täiendava maksu kehtestamise vaidlustamist kohtus, põhjendab Lauristin oma kaaskirjas.
Nii TV 3 peadirektor Toomas Vara kui Kanal 2 peadirektor Urmas Oru kinnitasid, et on jätkuvalt nõus maksma ETVst reklaami kadumise korral litsentsitasu ega ole oma seisukohti muutnud. Kahe kanali puhul maksaks kumbki kavakohaselt 15 miljonit aastas.
Kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa nentis tekkinud olukorda kommenteerides, et Riigikogu liikmetel on õigus esitada ettepanekuid, mida nad vajalikuks peavad.
«Kultuuriministeeriumi positsioon on lihtne ja selge - meie peame kinni leppest, mis on sõlmitud kevadel nelja osapoole vahel, ja toetame jätkuvalt lepingust tulenevaid seisukohti. See tähendab, et kultuuriministeerium ei saa toetada neid ettepanekuid, mis on kokkuleppega vastuolus.» Allikmaa lisas, et finantseerimine vastab ETV ootusele.
Ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar rõhutas, et kui ringhääling saab finantseeritud vajaliku 250-270 miljoni krooni ulatuses, pole takistusi kokkulepete järgimiseks.
Raha 2002
Järgmise aasta eelarve eelnõus on avalik-õiguslikule ringhäälingule riigi poolt ette nähtud 192 miljonit 495 700 krooni, mis on tänavusega võrreldes 25 miljonit enam. 2001. täisaasta reklaamituluks prognoosib ETV ligi 60 miljonit. Teenuste osutamisega teenib ETV veel lisaks ligi 10 miljonit.