TV 1 jääb ringhäälinguloast ilma

Ringhäälingulubade komisjon tegi eile kultuuriminister Signe Kivile ettepaneku võtta TV 1-lt ringhäälinguluba, tõenäoliselt Eestisse enam neljandat üleriigilist telekanalit ei tule.

TV 1 on jätkanud pärast majandusraskuste tekkimist programmi edastamist Tallinna ja Keila kaabellevivõrgus ning Saaremaal, ent pärast ministri käskkirja ei tohi telejaam seda teha.

TV 1 juhatuse esimees Rait Killandi ütles eile Postimehele, et omanik lubas esitada esmaspäeva õhtuks juhatusele seisukoha telekanali tuleviku osas, ja kui seda ei tule, alustab ta teisipäeval ise TV 1 likvideerimist. «Aga kui ministeerium teeb lehva-lehva, siis ei ole ka meil enam teha midagi muud kui lehva-lehva,» lausus Killandi.

Kolm erakanalit Eestile liig

Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruusi sõnul otsustab ministeeriumi litsentsikomisjon lähema paari nädala jooksul, kas teha TV 1 vabanevale ringhäälinguloale uus konkurss või mitte. «Minu isiklik arvamus on, et tõenäoliselt on juba piisavalt materjali ja mõtteainet vastamaks küsimusele, kas Eestisse mahub kolm erakanalit,» märkis Sookruus.

Eratelevisioonide reas eelnes TV 1-le 1995. aastal Jüri Makarovi Tipp TV, mis läks aasta hiljem pankrotti. Sõnajalgade pere poolt 1997. aastal käivitatud TV 1 jõudis 1998. aastal pankrotilähedasse seisu, kuni võlausaldaja Ühispank selle üle võttis. Vähem kui nelja-aastase ajaloo jooksul oli ja jäi TV 1 ikka neljandaks, olgu siis vaatajanumbritelt või reklaamikäibelt.

Kokku 30 miljonit

Eratelekanalid leppisid kevadel kultuuriministeeriumiga kokku, et maksavad riigile edaspidi 10 miljonit krooni aastas selle eest, et ETV lõpetab reklaami näitamise. Kolme eratelekanali litsentsimaks oleks seega toonud riigieelarve kaudu ETV kassasse kokku 30 miljonit krooni. TV 1 kadumine aga vähendab litsentsitasu Sookruusi kinnitusel kolmandiku võrra.

«Loodan, et kokkuleppel eratelekanalitega on võimalik saada kokku 30 miljonit või vähemalt sellelähedane summa,» ütles Sookruus.