Eile pärastlõunal katkes TV 1 saadete edastamine, sest telekanal võlgneb ringhäälingute saatekeskusele üle miljoni krooni.
Pisut enne kella 16 ilmus TV 1 ekraanile hüvastijätutekst ning kõlas laul «Time to say goodbye» («Aeg öelda hüvasti»), täistunnil kadus telepilt.
TV 1 juhatuse liige Rait Killandi tunnistas, et ringhäälingute saatekeskus lõpetas telekanali saadete edastamise maksmata ülekandetasu tõttu. Ta avaldas lootust, et saated võivad kanali omanikelt rahasüsti saades mõne päeva pärast jätkuda.
«Omanikud on tekkinud seisakust teadlikud ja lubavad siiski raha lähipäevil üle kanda, misjärel tasume kõik võlad,» lausus Killandi. Ta tunnistas, et telekanalil on peale ülekandetasu teisigi võlgu, mistõttu oleks vaja 5-10 miljonit krooni lisaraha.
Jätkamine küsimärgi all
TV 1 juht ei julgenud siiski ennustada, kas vajalik raha telekanali Poola omanikfirmalt Polsat kindlasti saabub. «Korra sai juba öeldud, et küll tuleb, kuid tegelikkus on teistsugune,» nentis ta. «Ei tahaks enne midagi öelda, kui raha käes. Seni on olukord väga segane.»
Kui omanikelt pole seitsme päeva jooksul raha laekunud, peab Killandi õigeks alustada TV 1 likvideerimist. Seaduste järgi peab kanali likvideerimise algatama juhatus, kes esitab vastava taotluse kohtule. Peale Killandi kuulub kanali kaheliikmelisse juhatusse veel Poola esindaja Norbert Klimiuk.
TV 1 hingekirja on jäänud paarkümmend lepingulist töötajat, kuid alltöövõtjate hulk küünib mõnekümneni. Töötajail on Killandi väitel saamata ühe kuu palk.
TV 1 rahaprobleemide tõttu on sealt viimasel ajal lahkunud uudistetoimetuse juht Heidit Kaio, diktor Kadri Hinrikus, reporter Raimo Kummer ja väliskommentaator Peeter Kaldre.
Konkurendid peavad vähetõenäoliseks, et TV 1 hoolimata seisakust mõne aja pärast tegevust jätkaks.
Kanal 2 juhi Urmas Oru sõnul on suured raskused TV 1 saatnud ammu ning juba jupp aega on sellele ka raha lubatud, kuid seni on kõik lubadused jäänudki vaid lubadusteks.
TV 1 üks asutajaid Andres Sõnajalg avaldas siiski lootust, et kanal saab raskustest üle ja jätkab oma tegevust. «Kuidagi ei tahaks uskuda, et tema aeg on lõppenud, sest turul on oldud ikkagi juba üle viie aasta, mille jooksul on endale võidetud hulk vaatajaid ja välja arendatud ka küllaltki kvaliteetne programm,» lausus Sõnajalg.
TV 1 juht Rait Killandi ei osanud eile öelda, kui palju ja kui suures mahus on telekanalil veel reklaamilepinguid.
Kuigi ühe erakanali kadumisest on loodetud suurt tulu allesjääjatele, ei usu TV 3 ega Kanal 2 juhid, et esialgu midagi muutuks.
Reklaamiturg on ootel
TV 3 tegevdirektori Toomas Vara sõnul saab tagajärgi näha alles kahe-kolme kuu pärast, sest TV 1 reklaamimaht oli kahanenud väga väikseks. «Olulist reklaamitulu sealt meile esialgu tulema ei hakka,» hindas ta.
Urmas Oru sõnul selgub paari kuu pärast, kuidas on TV 1 vaatajaskond teiste kanalite vahel jagunenud. Siis saab selgeks seegi, kui palju ja kas üldse nende reklaamihinnad tõusma hakkavad.
Kui TV 1 kaob lõplikult, toob see endaga kaasa ka küsimuse Eesti Televisiooni rahastamisest pärast reklaami kadumist riigitelevisiooni eetrist tuleval aastal.
Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruusi sõnul tuleb ühe erakanali kadudes vaadata üle praegune kava, mille kohaselt oleks kolm erakanalit maksnud reklaami ETVst kadumise eest 30 miljonit krooni.
«Seni oleks iga kanal pidanud tasuma kümme miljonit krooni, nüüd tuleb see tõenäoliselt jagada teisiti,» lausus ta.