/nginx/o/2008/06/12/48944t1he9a7.jpg)
Homme suundub Afganistani esimene Eesti tsiviilkirurg, reservohvitser kapten Tiit Meren, kes asub tööle kirurgina Afganistanis Camp Bastioni sõjaväehaiglas.
Afganistanis asub tööle esimene Eesti tsiviilkirurg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doktor Meren hakkab tegutsema sõjaväebaasi Camp Bastion laiendatud välihospidali kirurgia osakonnas. Camp Bastioni tuuakse ravile Helmandi provintsis lahingutes ja rünnakutes haavata saanud NATO sõdurid ning kohalikud elanikud.
«Briti sõjaväekirurgid ütlevad, et tõeliseks kirurgiks saab see, kes on sõjas käinud. Sõjameditsiini süsteemsus ja intensiivsus annab kvalitatiivset lisaväärtust igale kirurgile, kuna sõjas juhtub ühe päevaga sama palju kui tsiviilelus aastaga,» ütles kapten Tiit Meren.
Veresoontekirurgiale spetsialiseerunud doktor Meren on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, töötanud aastatel 1988 - 1989 ja 1993 - 1994 Zürichi Ülikooli südamekirurgia kliinikumis Šveitsis.
Aastast 1993 kuni tänaseni on kapten Meren Taastava Kirurgia Kliiniku üks rajajaid, omanikke ja põhikirurge.
Kapten Tiit Meren on lõpetanud reservohvitseride kursuse Kaitseväe Võru Lahingukoolis ja olnud Eesti Reservohvitseride Kogu väliskomisjoni esimees. Lisaks on Meren olnud kaheksa aastat NATO reservohvitseride kogu Eesti meditsiiniohvitseride esindaja.
Selle aasta veebruaris avatud uues välihospidalis tegutseb erakorralise meditsiini osakond ja kahe operatsioonisaaliga kirurgiaosakond. Hospidal on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkekehade plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi.
Hospidalis on füsioteraapia, hambaravi ja röntgeni võimalused. 30 voodikohaga välihospidali personali moodustavad sadakond meedikut.
Eesti kaitseväe suurimal ja raskeimal välisoperatsioonil Afganistanis teenib ligi 140 kaitseväelast. Suurem osa Eesti kontingendist tegutseb rahutus Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis. Varasemalt on Helmandis haavata saanud Eesti jalaväekompaniide Estcoy kaitseväelasi ravitud enne Euroopasse saatmist samuti Camp Bastioni välihospidalis.