Ekspert: avalikud korruptsioonijuhtumid pole Eesti indeksit allapoole kiskunud

Jüri Saar. Foto: .

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jüri Saar märkis 180 riigi korruptsioonitajumise indeksi tutvustamisel, et kuigi Eesti avalikkust raputavad korruptsiooniskandaalid sagedasti, pole sellel indeksile ilmtingimata halb mõju.

«Praktiliselt iga päev võib kusagilt kuulda uudist selle kohta, et kellegi korruptsioonimaterjalid on kohtusse esitatud,» märkis Saar, kui rääkis Eesti indeksit mõjutavatest teguritest. Ta tõi indeksit positiivselt mõjutavate asjaoludena välja avaliku võimu läbipaistvaks muutmist ning süsteemset ja järjepidevat tegelemist korruptsiooniga riiklikul tasemel.

Nii võib Saare hinnangul näha avalikes korruptsioonijuhtumites politsei aktiivset tegevust korruptsiooniga võitlemisel ehk positiivset tendentsi. Samas tunnistas ta ka seda, et taolised avalikud skandaalid teadvustavad korruptsiooni olemasolu.

«Kuid kuigi juhtumeid on palju olnud, pole indeks allapoole kukkunud,» märkis ta. «Ei saa muidugi välistada, et võib-olla pole need lasknud indeksil ka tõusta.»

Negatiivsete mõjudena korruptsiooniindeksile tõi Saar välja kohalike omavalitsuste tegevuse vähese läbipaistvuse ning erakondade rahastamisega seotud probleemid.

Saare sõnul ei saa Eesti positsiooni 180 riigi seas 27. kohal ning Ida-Euroopa riikide tipus mitte mingil juhul pidada halvaks saavutuseks. «Oleme olnud stabiilselt küllaltki kõrgel kohal ehk seis pole paha, kuid kasvuruumi kindlasti on,» lisas ta.

Eesti oli ka mullu 27. kohal ning indeks on mõlemal aastal olnud 6,6. Tunamullu oli Eesti 28. kohal ning indeks oli 6,5.

Rahvusvahelise korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency International koostatud edetabelis hinnatakse riike skaalal 10 (väga puhas) kuni 0 (täielikult korrumpeerunud).

Indeks saadakse välis- ja kohalike ekspertide hinnangute ning analüüside tulemusel.