Eesti püsib korruptsiooniindeksi võrdluses Ida-Euroopa riikide tipus

Altkäemaksu andmine. Foto: Margus Ansu

Eesti positsioon iga-aastases ülemaailmses korruptsioonitajumise indeksi edetabelis jäi mullusega võrreldes samaks ehk endiselt ollakse 27. kohal ning koos Sloveeniaga Ida-Euroopa riikide tipus.

Nii välis- kui ka kohalike ekspertide hinnangute ning analüüside tulemusel kujunes Eesti korruptsioonitajumise tänavuseks indeksiks 6,6 ehk täpselt sama palju kui mullu.

180 riiki hinnatakse skaalal 10 (väga puhas) kuni 0 (täielikult korrumpeerunud).

Rahvusvahelise korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency International koostatud edetabeli tipus on Uus-Meremaa (9,4), Taani (9,3), Singapur (9,2) ja Rootsi (9,2). Tabeli lõpus on Myanmar (1,4), Afganistan (1,3) ja Somaalia (1,1).

Ida-Euroopa riikidest on Eestiga samal pulgal Sloveenia, teistel on indeks väiksem. Mullu edestas Sloveenia napilt Eestit. Eestile ja Sloveeniale järgneb Ida-Euroopa riikidest tänavuses tabelis Ungari 46. kohaga (5,1).

Edetabeli 15 parema seas oli ühtekokku 10 Euroopa riiki. Tähelepanuväärselt tugevad olid kõik Põhjamaad.

Meie lähinaabritest oli Soome 6. kohal (8,9), Leedu 52. kohal (4,9), Läti 56. kohal (4,5) ning Venemaa 146. kohal (2,2). Suurtematest riikidest oli näiteks Saksamaa 14. (8,0), Suurbritannia ja Jaapan 17. (7,7), Ameerika Ühendriigid 19. (7,5), Prantsusmaa 24. (6,9) ja Itaalia 63. (4,3).

Organisatsioon defineerib korruptsiooni kui avaliku võimu kuritarvitamist isikliku kasu saamiseks ning hinnatakse näiteks avalike teenistujate poolt altkäemaksu/pistise võtmist, riigihangetega seotud väärkasutamisi, avalike fondide vahendite omastamist, korruptsioonivastaste meetmete olemasolu ja efektiivsust ning nii administratiivset kui ka poliitilist korruptsiooni.

Eestis andmed avalikustanud ühing Korruptsioonivaba Eesti näeb mahajäämist Põhjamaadest eelkõige ärisektori väheses korruptsioonitundlikkuses ja kohalike omavalitsuste ebaühtlases suutlikkuses tagada läbipaistvus ning kaasaegne asjaajamine.

Ühing peab seetõttu oluliseks saavutada laiaulatuslik ärieetika koodeksite tunnustamine ettevõtlusvaldkondade kaupa ning viitab ka vajadusele haldusreformi järele, et kaotada eelkõige väiksemate omavalitsuste vähese juhtimisvõime ja asjaajamispädevuse probleemid.

Eesti tugevuseks peab ühing riigi tegevust e-riigi arendamisel, mis on muutnud riigiaparaadi läbipaistvamaks ning hõlbustanud inimestel suhtlemist riigiga. Läbipaistvus ennetab aga ühingu hinnangul korruptsiooni teket.

Samuti tõi ühing positiivse asjaoluna välja kaasaegse avaliku teabe seaduse, mis annab paremad võimalused avalike ülesannete täitmise kontrolliks.