Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Maakohus ei leidnud ärimeeste tegudes kelmust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sven Maanurm ja Sander Kaus (seljaga) Harju maakohtus.
Sven Maanurm ja Sander Kaus (seljaga) Harju maakohtus. Foto: Peeter Langovits

Harju maakohus leidis täna, et Sven Maanurm, Sander Kaus ja A ei teinud midagi valesti, müües Kaitseliidule 2005. aastal kinnistu tollasest turuhinnast ligi 37 miljonit kallimalt, ning mõistis riigilt nende kasuks välja umbes 1,7 miljonit õigusabikulude katteks.

28. aprillil alanud kohtuprotsessil süüdistas riik ärimehi Maanurme ja Kausi kelmuses ning nende sõpra A'd sellele kaasaaitamises. A'd ka usalduse kuritarvitamises ajal, mil ta töötas Kaitseliidu kinnisvara sihtasutuses ja oli Kaitseliidu toonase ülema major Benno Leesiku nõunik.

Harju maakohtu kohtunik Katre Poljakova mõistis kõik mehed neis kuritegudes õigeks, tühistas neile kehtestatud elukohast lahkumise keelu ning otsustas jätta läbi vaatamata Kaitseliidu tsiviilhagi 32,5 miljoni kroonise nõudega.

Kaitsjad: süüdistuse eeldused olid valed

2005. aasta sügisel andis riik Kaitseliidule loa müüa Võistluse 4a / Filtri tee 8a kinnistu ja osta Uus-Tatari 25a kinnistu. Enne tehinguid hinnati mõlema kinnistu väärtuseks umbes 10 miljonit krooni, pärast osteti aga Uus-Tatari kinnistu hinnaga 46,55 miljonit krooni.

Sven Maanurme kaitsja, vandeadvokaat Aivar Pilv ütles Postimees.ee'le, et asja põhjaliku uurimise käigus leidis ilmselt tõendamist, et süüdistus oli üles ehitatud ebaõigetele eeldustele, millele kaitsjad protsessi käigus pidevalt tähelepanu juhtisid.

«Nimelt ei tekkinud Kaitseliidule kahe kinnisasja ostust ja müügist nimetatud kahju. Kahe kinnisasja väärtuste võrdlusel lähtuti erinevatest alustest,» märkis Pilv. «Kuna Võistluse/Filtri tee kinnistu müüdi avalikul enampakkumisel hinnaga ligi 64,5 miljonit krooni, siis ületas kinnistu müügihind eelnevalt antud hinnagutes toodud kinnisasja maksumust,» selgitas Pilv.

Filtri tee kinnistut hinnati avaliku enampakkumise müügi käigus vastavalt tema arengupotentsiaalile - vastavalt linna üldplaneeringule ja detailplaneeringule antud võimalustest ehitada kinnistule kortermaju. Uus-Tatari kinnistu puhul aga vastupidiselt, lähtuti ainult olemasolevast hoonestusest, mitte ümberkaudsetest hoonetest ja detailplaneeringust, mis võimaldas sinna ehitada 7-8-korruselist hoonet. «Nii saadigi süüdistuses erinev turuväärtus ning leitigi põhjendamatult, et alguses võrdseteks hinnatud kinnistute müügiga on tekkinud kahju,» selgitas Pilv.

«Kogutud tõendid ja dokumendid kinnitavad, et Kaitseliit oli ise see, kel oli suur huvi Uus-Tatari kinnistut osta. Ebaõige oli käsitlus, et justkui Maanurm ja Sander Kaus suutsid selle oskuslikult ära müüa,» lisas Pilv.

«Kaitseliit teenis kahe tehingu vahena täiendavat tulu ligi 18 miljonit krooni ja hindas esialgselt tehingut enda jaoks väga õnnestunuks. Juhtkond on kollektiivselt korduvalt kinnistu müüki arutanud ja pidanud seda põhjendatud ja õiglaseks selle hinna eest. Seetõttu on riigi hilisem meelemuutus ja hinnangud eemalt vaadates arusaamatud,» lisas vandeadvokaat.

Sander Kausi kaitsja, vandeadvokaat Jüri Leppik lisas, et kaitsjatel oli kõigil ühine kaitsepositsioon.

«See, et üks asi müüdi suure mulli ajal enampakkumisel maha ja teise puhul ei hakatud tegelema ka spekulatiivsete hinnangutega, milline võiks olla kinnistu hilisem väärtus... sel puhul oli tegu võrreldamatute asjade võrdlemisega,» lisas Leppik.

Suured õigusabikulud riigi kanda

Samuti mõistis maakohus riigilt meeste kasuks välja nende õigusabile kulunud raha - A 263 148 krooni, Sander Kausile 439 787 ja Sven Maanurmele 999 701 krooni.

Sven Maanurme kaitsja Aivar Pilv ütles, et õigusabikulud olid suured seetõttu, et tegu oli äärmiselt mahuka ja suurt tööd nõudva menetlusega. «Dokumendid olid sadades lehekülgedes. Lisaks kulus palju aega kohtueelsele menetlusele ning kohtuistungitele, sest protsess kestis mitu aastat. See oli riigi valik,» lisas Pilv.

Kohus avaldas täna vaid otsuse resolutiivosa, selle põhjal saab otsust vaidlustada ringkonnakohtus.

Leppik oli veendunud, et kaitsjad apellatsioonkaebust ei esita ja kas menetlus jätkub, sõltub riigist. «Kui riik apellatsiooni ei esita, ei saa me paraku kunagi teada kohtuotsuse motiivi.»  

Riigiprokuratuuri pressiesindaja kinnitas, et prokurör Triin Bergmann kavatseb otsuse kindlasti edasi kaevata, sest tema hinnangul on süüdistus piisavalt põhjendatud.

*** Süüdistus

Süüdistuse järgi näitas tollal ajutiselt Kaitseliidu palgal olev A juhtkonnale fiktiivseid pakkumisi, mis olid tegelikult Kausi-Maanurme koostatud, nii et Kaitseliit ostis 46,55 miljoni krooniga kinnistu, mille turuhind pole kunagi olnud üle kümne miljoni krooni. Süüdistuse kohaselt kasutasid Sven Maanurm ja Sander Kaus ära A ametipositsiooni ja seda, et Kaitseliit usaldas A'd.

Tagasi üles