«Seejärel hakkab uue sordi hind langema, kuni jõuab 60 sendini, sellest allapoole ei tasu sibulaid enam müüa,» räägib Kolk.
Lõikelillena algab ühe gladiooli hind turul 10-12 kroonist. Tallinna kesklinnas maksab gladiool keskmiselt kaks korda rohkem.
«Kunagi maksis kilo mett, võid ja pudel viina kõik umbes kolm ja pool rubla ning selle raha sai kolme lille müügiga kokku,» meenutab Horm.
Tarmo Kolk naerab selle peale nõusolevalt pead noogutades.
«Varem panid lillede alla 2000 rubla ja said 5000 rubla tagasi, nüüd paned 5000 krooni alla ja saad ainult 2000 tagasi,» ütleb ta.
Hobi korras lilledega tegeleva mehena on ta nõus harrastusele hea meelega peale maksma.
Loodusmuuseumi ruume kaunistavad daaliad ja gladioolid hämmastavad vaatajaid mitte ainult ilu, vaid ka nimede poolest.
Uhke tumedates värvides gladiool kannab nime «Serebr-jannõi Mirazh», kaunilt kõrguvad seina ääres «Meissenes Porcelans», «Tshornõi Barhat», «Lady Lucille», «Tsaritsa» ja «Golubaja Babotshka».
Lepiku daaliate kollektsioonist hämmastab naist ennast nime poolest kõige enam Jaapanist päril lohmakas «Tsuki Yori No Shisha».
Üheks suuremaks daaliaks kollektsioonis on umbes 15-sentimeetrise läbimõõduga «Kelvin Floodlight», värvikireva iluga hämmastab mõnevõrra väiksem «Jamaica».
Lepiku sõnul seisavad daaliad vaasis väga hästi.
«Sorts äädikat ja neli päeva püsivad nagu uued,» õpetab naine. Tema selja tagant aknalaualt paistab poolik pudel kõige tavalisemat köögiäädikat, mis aitabki õitel elus püsida.
Lepiku jutu järgi ulatub daaliate ajalugu Ameerikat asustanud asteekide aega, kes kasutasid lillemugulaid toiduks.
