/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2009/11/16/267344t1h406f.jpg)
Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul peab amet personalikulu tuleval aastal kärpima 54 miljonit krooni ning kokku saab hoida nii ametikohatde vähendamise kui ka palga alndamise arvelt.
Päästeamet: kokkuhoiuks on mitu võimalust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Järgmise aasta riigieelarve eelnõu kohaselt väheneb päästeala eelarve 9 protsenti,» tõdes Tammsalu. «Personalikulu tuleb kärpida 54 miljonit krooni ning selle elluviimiseks on päästeamet koostöös päästekeskustega välja töötanud mitmeid erinevaid võimalusi.»
Tammsalu lausus, et kokkuhoiu võimalusteks on muuhulgas nii ametikohtade vähendamine ning palga säilitamine kui ka ametikohtade säilitamine ja töötasu vähendamine.
«Loomulikult tähendab eelarve vähendamine teenuse standardi ja kvaliteedi vähenemist, kuid päästeamet ei tohi raskete otsuste tegemisel lähtuda emotsioonidest vaid inimesele pakutavast teenusest ning päästeala tööde tegemise valdkonda mõjutavate ohtude analüüsist,» lisas ta.
Tammsalu sõnul tuleb rasked otsused teha selliselt, et Eestis viibivad isikud seeläbi kõige vähem kannataksid. «Samuti lähtume oma otsustes sisejulgeoleku valdkonnas võetud ühtsetest seisukohtadest ning organisatsiooni jätkusuutlikkusest,» märkis ta.
Tammsalu tõdes, et eelarve kärped mõjutavad kõiki päästeala valdkondi, sealhulgas tuleohutusjärelevalve, ennetustöö, demineerimine, päästetööd, hädaabikõnede menetlemine ja kriisireguleerimine.
«Juhul kui minnakse isikkoosseisu vähendamise teed, siis ei tähendaks see üksnes päästjate ametikohtade vähendamist,» lisas ta.
Tammsalu rõhutas samas, et kuna hetkel on pooleli läbirääkimised siseministri ja päästeteenistujate ametiühingute vahel ning «tänaseks ei ole tehtud ühtegi lõplikku otsust, oleks koondamiste ja komandode sulgemise teemat hetkel ennatlik kommenteerida».