Seoses plaaniga reklaam avalik-õiguslikust Eesti Televisioonist välja jätta soovitas kultuuriminister telejaamal mõelda reklaamimüügi lõpetamisele.
ETV peab reklaami müüki kokku tõmbama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile ringhäälingunõukogu (RHN) esimehele Tiit Sinissaarele saadetud kirjas tuletas kultuuriminister Signe Kivi meelde, et valitsuses heaks kiidetud ringhäälinguvaldkonda korraldav seaduseelnõu tugineb ministeeriumi, ringhäälingute liidu, teletootjate liidu ning RHN vahelistele kokkulepetele, mille kohaselt kaotab ETV õiguse sõlmida uusi reklaamilepinguid pärast uue ringhäälinguseaduse vastuvõttu parlamendis.
«Meie soov on, et reklaamimüük lõpeks sellest hetkest, kui uus ringhäälinguseadus on Riigikogus vastu võetud,» selgitas kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa. Ta lisas, et uue eelnõu koostamisel on arvesse võetud ka üleminekuperioodi, mille jooksul jõuavad eetrisse kõik lepingujärgsed reklaamid.
«Uude aastasse ulatuvaid lepinguid ei ole meil võimalik keelata, sest lepingu rikkumisel tuleks riigil leida lisaraha,» mainis Allikmaa.
«Eile saadetud kirjas aga rõhutasime, et ringhäälingunõukogul lasub kohustus keelata ETV-l juba praegu sõlmida mingeid kentsakates mahtudes lepinguid, mille tõttu hakkaks üleminekuperiood venima,» sõnas Allikmaa.
Kantsler ei olnud nõus kommenteerima, kas ETV on juba sõlminud pikaajalisi siduvaid reklaamilepinguid, kuid tunnistas, et niisugune oht võib olla. «Lõpuks saab ju Riigikogu otsustada, et vastutustundetult sõlmitud lepingud tuleb ETV enda eelarvest kompenseerida,» mainis Allikmaa.
Telemaastik korrastub
Ringhäälingunõukogu liige Hagi Shein polnud kultuuriministeeriumi kirjast eile veel kuulnud, ent nõustus väitega, et seaduse jõustumisel peab reklaamimüük lõppema.
«Mul puuduvad andmed, nagu sõlmiks ETV praegu teadlikult pikaajalisi lepinguid, kui aga kultuuriministeerium sellesse sekkus, eks neil ole siis ka mingisugust infot,» ütles Shein. Tema sõnul tuleb RHNil hakata jälgima, et kevadel teletootjate, ringhäälingujuhtide ning ministeeriumi vahel sõlmitud kokkuleppeid ei rikutaks.
Üleeile kiitis valitsus heaks kaks ringhäälingumaastikku korraldavat seaduseelnõu, millele nii Eesti Raadio (ER) kui ka Eesti Televisioon valuliselt reageerisid.
Allikmaa selgitas, et eile valitsuses heaks kiidetud dokumendi puhul on tegu kahe üksteisest sõltumatu seaduseelnõuga, millest üks kaotab erakanalite litsentsitasude toel ETVst reklaami, teine aga kujundab ETVst ja Eesti Raadiost ühtse rahvusringhäälingu.
«Nad on küll jõustatavad üheaegselt, kuid ometi pole nende kokkusobitamine tahtlik,» kinnitas Allikmaa.
ETV ja ER ei nõustunud ministeeriumi selgitusega, nagu aitaks televisiooni ja raadio liitmine korrastada telemaastikku ning raha kokku hoida.
«Rahvusringhäälingu eelnõu on meie jaoks liiga puudulik, et teha mingeidki kaugeleulatuvaid järeldusi,» ütles ETV avalike suhete juht Raivo Suni Postimehele. «Valitsus on küll mõista andnud, et liitumine aitab kulusid kokku hoida, aga meil ei ole alust seda uskuda enne, kui oleme näinud konkreetseid arve.»
Erakanalid jäävad rahule
Suni ei soovinud kommenteerida reklaamimüügi keelustamist puudutavat ringhäälingu seadust enne, kui RHN on oma ametliku seisukoha välja öelnud.
Shein nentis, et ühtse rahvusringhäälingu loomine ei pruugi olukorda paremaks muuta ega majanduslikult suuresti säästa, ent ometi on see samm ringhäälingu korrastamise suunas.
«Nii televisiooni ja raadio ühendamine kui ka reklaami lõpetamine rahustaksid siinsel telemaastikul üle kümne aasta valitsenud pinget,» lausus Shein. «Kas sellest nüüd ka ratsionaalset tulu tõuseb, on muidugi iseasi.»
Kui uus ringhäälinguseadus parlamendis vastu võetakse, hakkab ETV eeter tõenäoliselt järgmisest aastast peale reklaamist puhtaks saama. Vastutasuks maksavad kõik kolm erakanalit riigile kokku 30 miljonit krooni litsentsimaksu, mis kantakse ETV eelarvesse. Seni on oma avaliku nõusoleku aastas 10 miljoni krooni maksmiseks andnud Kanal 2 ja TV 3.
«Uus seadus on igati tervitatav, sest see tähendab sisuliselt ebaterve konkurentsi lõppu ja reklaamituru korrastumist,» lausus Kanal 2 peadirektor Urmas Oru.