/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2009/11/16/266936t1h7d59.jpg)
Roolijoodikutest ja kiiruseületajatest on saanud arestimajade püsikunded, sest masu ajal eelistatakse trahvid lunastada maksumaksja kulul trellide taga istudes.
Tellijale
Liiklusrikkujad lunastavad trahvi maksumaksja kulul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ainuüksi Tartu kohtunikud vaevad novembri jooksul ligi 70 kohtutäiturite avaldust asendada rahatrahv arestiga, üle Eesti on selliseid juhtumeid aga sadu. Nii veider kui see ka pole, ei saa väärteotrahve erinevalt kriminaalkorras määratud rahalistest karistustest praegu asendada ühiskondlikult kasuliku tööga, vaid üksnes arestiga.
Nõnda istuvad Eesti arestimajades tegelased, kelle üks trellide taga veedetud päev kustutab 600 krooni trahvivõlast. Eelmise aasta andmetel maksis ühe arestandi ülalpidamine riigile aga 350 krooni ööpäevas, nii et seaduserikkumise maksab kinni pigem Eesti maksumaksja.
Maksumaksja aitab
18 000-kroonise liiklustrahvi lunastamiseks tuleb kinni istuda 30 päeva, maksumaksjale läheb see ülalpidamiskuludena maksma 10 500 krooni. Arestiga asendatavad väärteotrahvid ei piirdu siiski kaugeltki liiklusrikkujatega – trellide taha võib pista kas või bussijänese, kes ei taha kaugast kergendada.
Tartu kohtutäituri Reet Rosenthali kinnitusel maksab osa trahvivõlglastest siiski summa ära kohe, kui täitur taotluse trahv arestiga asendada kohtusse viib. Teine ja järjest kasvav osa on aga valmis hea meelega oma patte trellide taga lunastama.
«Nad lähevad ja istuvad päris rõõmsalt, eriti kui tööd ka ei ole,» lausus Rosenthal. «2007. aastal tegelesid kõik veel ehitamisega ja siis ei tahetud arestimajast kuuldagi. Asenduse määramise hoiatuse peale maksti võlg ära. Praegu on rohkem seda seltskonda, kes lööb käega ja ütleb, et tal ei ole kinniistumise vastu midagi.»
Järjest rohkem
Tartu arestimajas on päris head tingimused ja mõne jaoks on sealne eluolu Rosenthali kinnitusel mõnusamgi kui kodus. «Probleem ongi selles, et ta on saanud trahvi ja istub veel maksumaksja raha eest vangikongis ka,» nentis kohtutäitur.
Rosenthal meenutab siiski üht oma büroo kundet, kes läks arestimajja 22 päevaks. «Algul palus ta ise meie käest asenduskaristust,» rääkis täitur. «Aga pärast väljasaamist tasus ta järgmise trahvi ära, öeldes, et ei lähe enam iial sinna tagasi. Ta oli võtnud endale arestimajja juturaamatu kaasa, et saaks rahulikult lugeda, aga hiljem kurtis, et see ei olnud võimalik.»
Politseiameti andmetel tegeleb praegu kümnendik arestimajade kundedest just maksmata trahvide lunastamisega. Ameti pressiesindaja Tuuli Härsoni kinnitusel on asenduskaristuse kandjate osakaal viimasel ajal suurenenud.
«Asenduskaristuse taotlemine politsei poolt on nii-öelda viimane variant ja see sõltub konkreetsest juhtumist, võla suurusest ning arestimajade võimekusest arestante vastu võtta,» lausus ta. Härson lisas, et Eesti arestimajades on kokku 410 kohta ja nende aastane keskmine täitumus 80–90 protsendi vahel.
Kohtutäitur Anne Böckleri kinnitusel ei too trahvi asendamine täiturile suurt midagi sisse. Riigi makstav summa katab vaevalt täituri kulud. «Oleks väga tore, kui saaks hakata ka väärteotrahve asendama ühiskondlikult kasuliku tööga, sest praegu käivad asenduskaristused maksumaksja rahakoti peal,» lausus ta.
Justiitsministeeriumis on valminud eelnõu, mis lubab väärteotrahve asendada ka ühiskondlikult kasuliku tööga. Hiljuti jõudis eelnõu ka riigikokku.