Millised oleksid Lindgreni tegelased suurena, täiskasvanute maailmas, kus pakse villaseid aluspükse pakkuva sotsiaalhoolekandetöötaja eest ei saa niisama lihtsalt mööda Segasumma Suvila katust plehku panna, sest too seob oma hoolealuse enne vägistamist trossiga voodi külge?
Ja kus «veri, ei mingit kahtlust» ei ole pärit meisterdetektiivi sõrmest, kuhu too pliiatsit teritades sisse lõikas, vaid kuulihaavast tema peas ja haavadest purukspekstud näos?