Küberkurjamite hirmu meelitas politseisse tagasi särtsu täis töö

Vanemkomissar Kalmer Viska oli üks neist 36 politseinikust, kes said eile silmapaistvalt hea töö eest teeneteristi. Foto: Toomas Huik

Kui mul poleks meeskonda, poleks ma ka seda medalit saanud – nii ütles Eesti politsei arvutikuritegude uurimise aju, keskkriminaal­politsei vanemkomissar Kalmer Viska, kui teda eilsel politsei 91. aastapäeval teeneteristiga autasustati.

Vaevalt nädal tagasi oli süüdimõistva kohtuotsusega saanud punkti Viska elutöö politseis. Vähemalt nii nimetab ta ise Tallinnas elava avutikelmi Sergei Tšurikovi paljastamist, kui mees oli korraldanud USA Föderaalsele Juurdlusbüroole (FBI) ajaloo suurima krediitkaardipettuse ligi 100 miljoni kroonise kogukahjuga.

Kui FBI uurijad piltlikult öeldes veel pimeduses kobasid, ajas Viska meeskond juba internetiavarustes omal initsiatiivil kelme taga. Sest pealtnäha tühine osa kelmuse kogusaagist võeti sularahana välja siinsetest pangaautomaatidest. «Kui meie poleks neid paljastanud, siis võib-olla oleks selle kuriteo seotus Eestiga alles aastaid hiljem avalikuks tulnud. Kui üldse oleks tulnud,» nendib Viska.

1990. aastal noore mehena miilitsakooli astunud Viska oli vahepeal politsei jaoks juba kadunud inimene. Üheksakümnendate keskel läks ta keskkriminaalpolitsei narkogrupist glamuursesse investeerimisfirmasse Talinvest projektijuhina raha teenima.

Ometi pidas Viska erasektoris vastu vaid napid kolm aastat. Kui Viska endine kolleeg, keskkriminaalpolitsei hilisem direktor Andres Anvelt teda riigitööle tagasi kutsus, ei kahelnud mees kaua. «Siin on särtsu tükk maad rohkem,» põhjendab Viska. «Võrreldes erasfääriga politseis elu ikka keeb.»

Viskal on olnud võimalus olla teerajajaks kogu Eesti arvutikuritegude uurimisele. «See on suur asi,» ütleb ta. «Mul on head töökaaslased, ka kodus on kõik korras, mida ma veel tahtma peaksin.»

Kui Viska seitse aastat tagasi politseis nii-öelda uuesti alustas, ei olnud tal arvutikuritegevusega tegeledes kelleltki õppida. «Pidime asju ise käigu pealt tegema ja oma arust saime hästi hakkama,» ütleb ta.

2002. aastal ülikeerulistena tundunud asjad paistavad tema sõnul tagantjärele vaadates kui lapsemäng. Viska väitel ei saa IT-kuritegevuse puhul väita, et kurjategijad on politseist alati sammu võrra ees.

«Meie töös ei ole üldjuhul nii, et meile tuuakse mingi juhtum ja hakkame uurima,» ütleb ta. «Me otsime ise neid juhtumeid juba enne seda, kui asjad juhtuma hakkavad. Piltlikult öeldes jahime kurjategijaid juba ette, mitte ei kõrvalda tagajärge.»

Et Eesti keskkriminaalpolitsei on suutnud lahendada mitmeid siit alguse saanud rahvusvahelisi küberkuritegusid, on Viska ja tema meeskond pälvinud rahvusvahelise tunnustuse. «Seda, kui hästi Kalmer tööd teeb, peab lihtsalt ise kõrvalt nägema,» ütleb tema endine ülemus keskkriminaalpolitseist, nüüdne kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Eerik Heldna.

«Kalmer on terav. Terav mõistuse poolest, sest oskab asja sisu kokku võtta ja leida lahendusi. Temasuguseid inimesi iseloomustatakse ühtemoodi – tegija,» tunnustab Heldna.

Arvamus

Andres Anvelt
keskkriminaalpolitsei endine direktor ja Viska ülemus

Viska võtab oma asja hirmsa andumusega. Tööpäeva pikkuses ei ole tal mingeid piire. Ta on hirmus aktiivne ja läheb kõikide uute asjadega kaasa.

Kui me küberkuritegude osakonda lõime, polnud kahtlustki, et just tema peaks seda juhtima. Seda enam, et selleks ajaks oli ta juba palgamõrvade uurimisse toonud sisse mitmesugust IT-teavet, mis aitas meil neid palgamõrvu lahendada. Viska ei ole nohik, kellele ainult arvutid meeldivad.

Ta on teinud hästi ka nii-öelda tavalist kriminaalpolitseiniku tööd. Sarimõrvar Juri Ustimenko puhul ei osanud alguses ju keegi viia kokku tema kätetööks olnud röövmõrvu ja plahvatusi. Kalmer võttis siis paar poissi endaga kaasa ja käis Eestis kõik need pealtnäha imelikud kuriteokohad läbi. Tuli mõni päev hiljem tagasi Tallinna ning ütles esimese inimesena, et see kõik on ühe pundi töö. Meil oli seejärel vaja veel nädal aega nokitseda ja olimegi neil [Ustimenkol ja tema kuriteokaaslasel Dmitri Medvedevil] jälil.