/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/10/18/252367t1h1437.jpg)
Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi sõnul osutusid valijad targemaks kui erakonnad oskasid oodata.
Saarts: erakonnad ei pidanud valijat nii targaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuigi valijad eeldasid ja ka meedia nõudis, et poliitikud räägiksid reaalsetest akuutsetest probleemidest, oleksid korralikku kodutööd teinud, ja nii edasi, ei tahtnud poliitikud seda mängu kuidagi kaasa teha,» rääkis Saarts Postimees.ee'le.
«Sisuline kodutöö oli väga paljudel poliitilistel jõududel tegemata nii Euroopa kui ka kohaliku poliitika osas.»
Tema hinnangul suutsid näiteks Tallinnas panna kohalikeks valimisteks kokku võrdlemisi tasemel valimisprogrammi vähesed erakonnad. «Valijaid peeti ilmselgelt rumalateks - see oli aga valearvestus, mis mõnele parteile hiljem kätte maksis. »
Tema sõnul võib loomulikult väita, et nende valimiste põhiliseks väärnähtuseks oli populism, ülevoolav negativistlik vastaste materdamine ja maksumaksja raha kasutamine propagandaks.
«Kuid kas selles oli midagi uudset Eesti mõistes? See tundubki olevat eestilik viis valimiskampaaniaid teha.»
Analüüsides tänavuste valimiste õppetunde, leidis Saarts ka, et poliitiliste välireklaami võiks lubada ka vahetult enne valimisi.
«Seda küll piiratud mahus ja kas või plakatite suurust reguleerides, kuid valimisreklaamis ei tasuks sugugi näha vaid kuradit. See loob teatava kampaaniaõhkkonna, mis võib pigem valijaid aktiveerida.»
Vahel võimul olevate erakondade häälekandjaks kippunud munitsipaalmeediat taltsutaks tema sõnul veelgi tugevam avalikkuse surve ning seda just tunnustatud arvamusliidrite ja meediaekspertide poolt, et munitsipaalmeedia ei muutuks valimiste eel tõesti vaid propagandatööriistaks.
«Munitsipaalmeedia reguleerimine ekstra seadustega võib kujuneda aga väga komplitseerituks, sest üsna raske on tõmmata piiri valimispropaganda ja näiteks kodanike informeerimise vahele.»
Isegi kui keelata valimisperioodiks otseselt valla- ja linnavalitsuste väljaantavate meediaväljaannete finantseerimine avalikust eelarvest, osutub selle hilisem kontrollimine ja menetlemine Saartsi nägemuses keeruliseks.
Tema sõnul olid tänavused valimised üldises plaanis samm edasi. «Väga oluliseks momendiks võib pidada kõrget valimisaktiivsust. Demokraatlikus maailmas on see oluline näitaja ükskõik milliste valimiste kohta. See on kaudne indikaator demokraatia tervise kohta antud riigis.»
Kuigi valimiseelsed debatid ei hiilanud tema hinnangul oma ratsionaalsuse ja asjakohasusega, olid need valimised vähem tiined kõikvõimalikest skandaalidest ja poriloopimistest kui paljud varasemad.
Tunnustada tasuks tema sõnul ka meediat, kes ei tegelenud seekord vaid skandaalide otsimisega, vaid püüdis üldjuhul ülal hoida ratsionaalset valimisdebatti.
«Võtkem kasvõi Postimehes ilmunud väitlussari koostöös Eesti Väitlusseltsiga, Päevalehe mitmed analüütilised artiklid valimisplatvormide teemal ja ETV valimisstuudio, kuhu olid esmakordselt kutsutud ka väiksemate kohtade esindajad. Sealsedki teledebatid kujunesid enamasti üsna sisukateks ja teravateks.»