/nginx/o/2009/06/03/189254t1h1ec7.jpg)
Eesti kandidaat Euroopa Liidu presidendi ja välispoliitika juhi ametikohale, president Toomas Hendrik Ilves avaldas lootust, et ELi ülemkogu lähtub valiku tegemisel ELi sisemisest ühtusest ja võrdsuse põhimõttest.
Ilves: loodan, et ülemkogu lähtub valikus ühtsusest ja võrdsusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopa Liidu liikmesmaad on igaüks ühenduse presidendi ja välisministri eelistused Rootsile kui eesistujale välja öelnud ning otsuse teeb ülemkogu, otsus on kokkulepe, kompromiss, parim võimalik valik meile kõigile, sest lõpuks on see ju Euroopa Liidu ühine otsus,» vahendas presidendi kantselei pressiesindaja riigipea sõnu.
«Ent just selle teadmise valguses vaadakem praegu konkreetsetest nimedest kaugemale,» sõnas Ilves.
«Me näeme edukalt laienenud Euroopa Liitu, ühendust, mis välistab selle liikmesmaade jagamise vanadeks ja uuteks, suurteks ja väikesteks, itta ja läände kuuluvateks. On üks Euroopa Liit ja on 27 ühenduse võrdset liiget, paraku – ja see teeb mind tõesti murelikuks – kõigutab võrdsuse usku näiteks fakt, et Euroopa Liidu enam kui 150 välisesinduse juhtide seas on praegu vaid üks Ida-Euroopa elanik,» nentis president.
«Loodan, et 19. novembril Brüsselis kogunev Euroopa Liidu Ülemkogu valib ühendusele presidendi ning välis- ja julgeolekupoliitikajuhi, lähtudes Euroopa Liidu sisemise ühtsuse ja võrdsuse põhimõttest,» ütles riigipea.
Rääkides teoreetilisest võimalusest saada ELi presidendiks, rõhutas Ilves, et ta valiti 2006. aasta sügisel siiski viieks aastaks Eesti presidendiks ning ta töötab eesmärgiga täita oma kohuseid võimalikult hästi.