Eesti valimiskampaaniad kaugenevad samm sammult tegelikest eesmärkidest, muutudes labaseks Savisaare-Ansipi duelliks, leiab ühiskonnateadlane Juhan Kivirähk.
Kivirähk: Savisaare-Ansipi duell tähistab kampaania allakäiku
«Demokraatia realiseerumiseks ei piisa, kui enamik valijaist hääletama tuleb. On vaja ka seda, et neil oleks võimalik teha kaalutletud ja teadlik valik. Seda peab pakkuma neile valimiskampaania,» rääkis Kivirähk Postimees.ee'le.
«Kahjuks kipuvad meie valimiskampaaniad kord korralt ikka enam ja enam valimiste tegelikest eesmärkidest eemalduma - ja seda saab hinnata vaid sammuks tagasi.»
Nii euro- kui ka KOV-valimistel jäid ühiskonnateadlase hinnangul tegelikud probleemid varju, domineerisid loosunglikkus, üksteisele vastandumine, must-valged klišeed.
«Valimisvõitluse käigus peab selguma, mis suunas soovivad valijad näha kohalikku omavalitsust või kogu riiki järgneva perioodi jooksul arenemas, mitte see, kumb on kõvem mees - Savisaar või Ansip.»
Valimised odavamaks!
Eesti valimisolukorra parandamiseks tuleks Kivirähki sõnul ilmselt täpsemalt ja karmimalt reguleerida valimiskampaania korda, piirata selleks lubatud kulutusi.
«Võib ju tunduda ebaõiglane, kui suurele ja väikesele (ehk siis rikkale ja vaesele) erakonnale seada kampaaniaks sarnased tingimused,» rääkis ta.
«Ent tuleb arvestada, et suurtele erakondadele pöörab meedia ka kampaaniata rohkem tähelepanu. Oma valimisprogrammide tutvustamine peaks olema tagatud ka opositsioonile.»
Kivirähk soovitas taastada ka valimiste-eelse välireklaami, seades sellele kindla formaadi.
«Just kohalikel valimistel jäävad praeguse korra puhul vaeslapse ossa väiksemad vallad. Vallakeskusesse üles seatud tahvlid kandideerivate nimekirjade valimisprogrammidega oleks üks odavamaid viise oma seisukohti tutvustada, samas teadvustaks see valijatele paremini ka valimiste lähenemist,» leidis ta.
Võrdne välireklaam põllul
«Sõitsin mõne aasta eest ringi kohalike valimiste eelses Belgias - seal oli iga põllulapi peale postide otsa pandud valimisreklaamid. Ent kõik täpselt ühesugustes mõõtmetes!»
Seda, milliseid valimisi oleks valijatele vaja, sõnastab Kivirähki sõnul küllalt hästi kodanikuühenduste koostatud manifest, mille üks osa on hea valimistava.
«Muidugi väljendab see valijate aktiivsema ja mõtlemisvõimelisema osa arusaamu sellest, mida valimised enesest peaksid kujutama. Aga ma usun, et selles sõnastatud printsiipide järgimine aitaks ka poliitikast vähem huvitatud valijail kaalutletumaid otsuseid teha.»