/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2009/10/02/244235t1hba61.jpg)
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tegi tänasel valitsuskabineti istungil ettepaneku jätta riigi teaduspreemiad senisele tasemele ja loobuda akadeemikute poolt ägedalt rünnatud plaanist preemiaid järsult kärpida.
Lukas: teaduspreemiad säilivad senises mahus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tekkinud diskussioon tuleb lõpetada, see kahjustab teaduse ja teaduspoliitika mainet,» ütles Lukas täna Postimees.ee`le. «Preemiad säilivad senises mahus, me ei muuda siin midagi.»
Kui tänavu veebruaris andis riik välja kaks elutööpreemiat, ühe teadusliku avastuse preemia ning kaheksa valdkondlikku preemiat , siis haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) algse kava kohaselt oleks tuleva aasta veebruaris jagamisele läinud vaid üks 600 000 krooni suurune elutööpreemia.
Tänavu maksis riik teaduspreemiateks kokku 4,3 miljonit krooni.
Lukas ütles, et teaduspreemiate taastamise jaoks võetakse 3,75 miljonit krooni teaduse sihtfinantseerimise ehk teadusprojektide rahastamise realt ning teaduse baasfinantseerimise ehk teadusinstituutide otsese rahastamise realt.
Ministri sõnul oli esialgse ettepaneku mõte see, et tegevteadlaste palkade maksmiseks mineva raha kahanemine tuleva aasta riigieelarves oleks võimalikult väike. Ta lisas, et praegu riigikogus olevasse 2010. aasta riigieelarve eelnõusse taotleb ta nüüd seoses teaduspreemiate taastamisega muudatust.
Lukas lausus, et teaduspreemiate maksmises nähakse täiesti õigusega teaduse väärtustamist ja sellega tuleks jätkata senises mahus.
Lukase samm oli ajendatud mitme akadeemiku protestist ministeeriumi plaanile jätta 11 teaduspreemiast alles vaid üks.
«Mul on piinlik, et HTM on selliselt talitanud,» märkis Teaduste Akadeemia asepresident Jüri Engelbrecht. «Ma protestin HTMi ettepaneku vastu ja loodan, et vabariigi valitsusel jätkub kainet meelt ettepanek tagasi lükata.»
Engelbrechti sõnul on preemiad teaduse väärtustamise märgiks ning pole niivõrd seotud nende rahalise väärtusega. Tema hinnangul teeks valitsus HTMi ettepanekuga nõustudes jämeda vea.
«Praktiliselt tähendab see otsus teadusväärtuste lammutamist ja selget signaali Eesti üldsusele: Eesti riik ei väärtusta teadmisi ega tarkust,» leidis akadeemik. «Teadlastele tähendab selline otsus signaali, et riik ei tunnusta teadlasi.»
Ka TA president Richard Villems oli Lukasele kirjutanud, et vaid ühe elutööpreemia säilitamine mõjub koomiliselt ning see võib olla märgiliselt negatiivseks signaaliks ühiskonnale.