Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raio Piiroja, kas eelseisev mäng Iirimaaga närib vaimu?
Hollandi vastu minnes oli suurem ärevus, nüüd olen rahulikum.
Kui palju kohtumine Hollandiga enesekindlust kergitas?
Enesekindlus kindlasti tõusis, läks ju enam-vähem hästi. Kogu olemine muutus paremaks.
Enda õnnetut omaväravat olete unes näinud?
Seda mitte, kuid esimesel mängujärgsel ööl möllasid küll emotsioonid. Keha oli väsinud, kuid vaim ei tahtnud kuidagi maha jahtuda ja magama oli raske jääda.
Kas teid ka väljakul üllatas, kui Eesti kaks korda Hollandi vastu juhtima asus?
Eesti koondise mängijaile ei tulnud sitke vastuhakk ja kaks väravat üllatusena. Oleme ju uue treeneri käe all tublisti arenenud - ta on suurepärane juhendaja, oskab meid mängima panna. Eks Pijpers tundis ka Hollandi meeskonda väga hästi - seadis meid nii ilusasti platsil paika, et meil oli tunduvalt kergem mängida kui tavaliselt.
Ometi ei saanud Pijpers varasemates kohtumistes mänguvankrit nii hästi vedama.
Siis polnud kõik veel tippvormis, mis ajastatakse kõige tähtsamateks mängudeks. Samuti on meil sõpruskohtumistes puudunud välisklubide pallureid.
Millal Eesti võiks mõne suure jalgpallimaa alistada?
Minu arvates oleks võinud juba Hollandi vastu selle kauaoodatud suure võidu võtta. Olime vähemalt viigi auga ära teeninud. Kui väravaohtlikke olukordi vaadata, siis meie lõime paremaid võimalusi - nemad lõid paar koba väravat, lisaks veel minu omavärav.
Suurt võitu ei tule enam kaua oodata. Tõenäoliselt saame selle koduväljakul, sest võõrsil on Hollandi ja Portugaliga topeltraske mängida.
Tunnete te Tallinnas liikudes, et nüüd vaadatakse varasemast rohkem järele?
Ikka - kaasaelajad on Hollandi-mänguga väga rahul. Kui näiteks poodi lähen, tullakse sageli juurde ja patsutatakse.
Kui oluline osa teie karjääris on Aivar Pohlakul?
Ta on mu karjääris üks võtmeisikuid. Tema mu FC Florasse kutsus, teised ei arvanud mu jalgpallurioskustest eriti midagi. Tehnikat mul ju eriti polnud, rabelesin vaid hirmsat moodi - Pohlakule see meeldis. Teiturile (Eesti koondise üle-eelmine juhendaja Teitur Thordarson - V. V.) ka meeldis, ta andis mulle võimaluse koondises mängida. Hakkasin kõvasti treenima, tasapisi hakkas eneseusk tulema.
Pohlak on meeletult Eesti jalgpalli heaks töötanud. Kui teda ei oleks, poleks Lillekülas ka uut staadioni ja poleks vist üldse Eesti jalgpalli.