/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2009/08/28/227413t1h85fc.jpg)
Kuigi nii valitsus kui ka rahandusministeerium pingutavad selle nimel, et 2011. aastal euro kasutusele võtta, ei juhtuks pankur Indrek Neivelti meelest
midagi hullu, kui Eesti vajalikke kriteeriume ei täida.
Tellijale
Neivelt ei näe euro viibimises hullu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui me kriteeriume mingil põhjusel ei saaks täidetud, ei saa veel maailm otsa,» tõdes Neivelt eilsel Euroopa ühisraha euro teemalisel debatil rahandusministeeriumis, mida kuulama olid tulnud kümned huvilised.
Vestlusringi olid palutud rahandusminister Jürgen Ligi, Eesti Panga asepresident Märten Ross, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, majandusteadlane Andres Arrak ning eile end lihtsalt kodanikuks nimetada palunud Neivelt. Tõsi, tööalaselt on Neivelt siiski ka Bank of St. Petersburgi nõukogu esimees.
Et euro teemat on viimasel ajal jahvatatud päris usinalt, võiks eilse debati kohta öelda, et ega küll küllale liiga tee. Samas õhkus üritusest tahes-tahtmata rahandusministeeriumi soovi avalikkusele teada anda: euro kasutuselevõtt 1. jaanuaril 2011 on Eesti jaoks üsna tõenäoline.
Sellest hoolimata andis Neivelt mõista, et praegu peaks jääma siiski realistiks ja püsima kahe jalaga maas.
«Ma ei saa hästi aru, miks ma üldse täna siin olen,» tõdes Neivelt oma avasõnavõtus.
Neivelt viitas sellele, et kätte hakkab jõudma novembri keskpaik ning sel aastal midagi suurt enam euro heaks ära teha ei anna – kõikvõimalikud kärped on juba tehtud ning erakorralised dividendid määratud.
«Tore, kui ta meil on. Samas pole hullu, kui me teda ei saa,» kõlas Neivelti arvamus selle kohta, kas Eestis võiks 2011. aasta 1. jaanuarist euro kasutusele tulla.
Kauaaegne pankur tõdes, et viimasel ajal on temast saanud justkui euro-vastane, kuna ta on viidanud üldises euro-tuhinas mitmetele riskikohtadele, nagu väga suur majanduslangus ja tööstustoodangu mahtude kukkumine ning samaaegne maksude tõstmine ja kõikvõimalikud kärped.
Kõige selle juures on riik seadnud eesmärgiks täita eurole üleminekuks vajalikud Maastrichti kriteeriumid. Neivelt võrdles kõnealuste kriteeriumide täitmist jamesbondiliku trikiga, mis võib, aga ei pruugi õnnestuda.
Ülejäänud debatil osalejad olid siiski optimistlikumalt meelestatud.
Rahandusminister Ligi kordas juba ammu levinud ütlust: eurole üleminek aitaks kasvatada välisinvestorite usaldust Eesti majanduse vastu ning paraneks ka üldine majandusaktiivsus.
Arrak tõi aga välja teise eurole ülemineku vajaduse: see aitaks Eestil teistest Baltimaadest selgelt eristuda, mis samuti oleks selge signaal võimalikele investoritele.