/nginx/o/2017/02/02/6305867t1hf97c.jpg)
/nginx/o/2009/11/11/265468t1h9ae1.jpg)
Eesti filmide rahastamist kritiseerides ei tohi unustada kohalikku konteksti
Tellijale
Pangarööv: kelle seifi murti sisse?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriitikute pahameel filmi «Pangarööv» pärast on mõistetav. Pärast rida tugevaid filme pole kuni «Püha Tõnu kiusamiseni» filmirahastamise torustikust mõnda aega tulnud teoseid, mis neid vaimselt ja moraalselt rahuldaksid. Paradoksaalselt nüüd, kui midagi jälle on, on muutunud valdavaks paanika, et midagi pole. Mosu – moraalne surutis – on sedavõrd enesestmõistetav, et eelistatakse märgata filmi, mis seda eelarvamust kinnitab, selle asemel et märgata asjaolusid, mis eelarvamusele vastu räägivad.